09.07.2025
See maja on näinud ohtralt korruptsiooni ja see on selgelt kohal ka praeguse linnavõimu ajal. Pilt on illustratiivne.
Reformarite esialgu läbikukkunud katse tuua ärimees Urmas Sõõrumaa Eesti viimasesse kohta, kus raha veel liigub, ehk pealinna etteotsa, paneb paljusid küsima, et kes kellega mängib. Sotsiaalmeedias on sellest ülevaate teinud Olev Vaher.
“Tegevus Patarei kindluse ümber meenutab igale tervemõistuslikule järjekordset rahapesuskeemi. Patarei omanik US Invest või US Real Estate kaudu on Urmas Sõõrumaa (US), kes hiljuti ETV uudistesaate “AK” külalisena lausus et Reformierakond on tema mängukann…
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on 100 % riigi omanduses ning kuulub aktsiate osaluse korras Rahandusministri haldusalasse, st Rahandusministeeriumi kontrolli alla. Täpsemalt, aktsionäri esindaja RKAS-i üldkoosolekul on rahandusminister Jürgen Ligi. Kui valitsuse moodustavad oravad, on rahandusministri amet alati nende käes!
𝐀𝐣𝐚𝐥𝐮𝐠𝐮 𝐣𝐚 𝐦üü𝐠𝐢𝐤𝐚𝐭𝐬𝐞𝐝
1) 𝟐𝟎𝟎𝟖. 𝐤𝐫𝐨𝐨𝐧𝐢𝐝𝐞𝐬:
RKAS pani müüki Kalaranna 2 ja 2a alghinnaga 100 mln krooni (~6,4 M €), ent majanduskriisi eelses MaSu-s enampakkumine huvipuudusel ebaõnnestus.
2) 𝟐𝟎𝟏𝟐. 𝐞𝐮𝐫𝐨𝐝𝐞𝐬:
Müügis oli taas Kalaranna 2 (37 842 m²) ja 2a (3 208 m²), alghind 3 miljonit eurot. Enampakkumine kukkus läbi, kuna huvilisi polnud; investorid küll käisid vaatamas, aga pakkumisi ei laekunud (aripaev.ee).
3) 𝟐𝟎𝟏𝟗:
Alghinnaks 4,5 M €, müüdi lõpuks 4,601 M € US Real Estate (Urmas Sõõrumaa) tütarfirmale. Nüüd müüdi kolme kinnistut: Kalaranna tn 28, 30 ja Vesilennuki tn 4. Vahepeal oli piirkonnas restaureeritu Lennusadam ja valminud palju kinnisvara arendusi…
Kalaranna endine numeratsioon oli muutunud 2 → 28/, 2a → 30) vt 2019 detailplaneering. (Kas vahepeal oli toimunud elamuehitus?)
𝐏𝐚𝐭𝐚𝐫𝐞𝐢 𝐤𝐢𝐧𝐝𝐥𝐮𝐬𝐞 𝐦üü𝐤 𝟐𝟎𝟏𝟗 𝟒,𝟔𝟎𝟏 𝐦𝐢𝐥𝐣𝐨𝐧𝐢𝐭 𝐞𝐮𝐫𝐨𝐭
1) Müüdud kinnistutel oli 32 000 m² (bruto) üüritavat ja müüdavat pinda. Kinnisvara müüdi 143,78 €/m² hinnaga.
2) Objekt on ajalooline, mererannas, Tallinna südalinnas, tohutu arendamise potentsiaaliga.
Kui oleks korraldatud rahvusvaheline konkurss või müüdud etapiviisiliselt, oleks hind võinud olla palju kõrgem.
Ainsa pakkuja Sõõrumaa pakutud hind tekitab küsimusi, kas tal oli siseinfo?
𝐑𝐢𝐢𝐠𝐢 𝐊𝐢𝐧𝐧𝐢𝐬𝐯𝐚𝐫𝐚 𝐀𝐒 (𝐑𝐊𝐀𝐒) 𝐚𝐬𝐮𝐭𝐚𝐦𝐢𝐧𝐞 𝐣𝐚 𝐩𝐨𝐥𝐢𝐢𝐭𝐢𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐭𝐚𝐮𝐬𝐭
RKAS on realistlik poliitilis-majanduslikult tundlik võrgustik, millel on mitmeid korruptsiooniohu tunnuseid.
1) RKAS loodi 2001. aastal, kui toonane rahandusminister oli Siim Kallas (Reformierakond).
2) Märt Vooglaid, reformierakondlane ja kinnisvarataustaga ettevõtja, oli üks RKASi käivitajaid.
3) Enne RKASi asutamist ja juhtimist oli Vooglaid 1990ndatel suure ärilise lennuga, kuid lõpetas 1998. aastal pankrotiga.
4) Pärast seda võttis Siim Kallas ta taas “katuse alla” – Rahandusministeeriumi nõunikuks.
Vooglaiu-RKAS kombinatsioon pani aluse süsteemile, kus riiklik kinnisvara anti poolturuliseks ettevõtteks, mis nõuab turuhinda, aga vastutab avaliku teenuse eest:
Koolid, haiglad, ministeeriumid maksavad kinnisvara teenuste eest tihti rohkem kui enne RKASi loomist. (Kas vaheraha liigub kilekotis Tõnismäe kontorisse?)
𝐑𝐊𝐀𝐒 𝐣𝐚 𝐔𝐫𝐦𝐚𝐬 𝐒õõ𝐫𝐮𝐦𝐚𝐚: 𝐯õ𝐢𝐦𝐚𝐥𝐢𝐤 𝐞𝐫𝐚𝐡𝐮𝐯𝐢 𝐯õ𝐢𝐦𝐞𝐧𝐝𝐚𝐦𝐢𝐧𝐞 𝐫𝐢𝐢𝐠𝐢 𝐤𝐚𝐮𝐝𝐮
1) Märt Vooglaid pärast RKASist lahkumist siirdus koos saadud ärisaladuse infoga tegutsema Urmas Sõõrumaa võrdse partnerina kinnisvaraäris.
2) Seosed RKASi siseteabega annavad turueelise – nt teadmised, millal mis vara müüki tuleb, ja millise alghinnaga.
Konkreetne juhtum:
1) 2019: Patarei kindlus (väärikas kultuuriväärtusega objekt) müüakse alghinnaga 4,5 mln €.
2) Ainus pakkumine oli täpselt 101 000 € rohkem, 4,601 mln € – mis viitab, et Urmas teadis, et konkurentsi ei tule.
3) Selline sümboolne „ülehind“ annab märku näilisest turutehingust, kus sisuliselt puudus turukonkurents.
𝐑𝐞𝐧𝐝𝐢𝐭𝐞𝐡𝐢𝐧𝐠 𝟐𝟎𝟐𝟓: 𝟓𝟎𝟎𝟎𝐦² 𝐫𝐮𝐮𝐦𝐢 𝐫𝐞𝐧𝐝𝐢𝐭𝐚𝐤𝐬𝐞 𝟗 𝐦𝐢𝐥𝐣𝐨𝐧𝐢 𝐞𝐞𝐬𝐭
Urmas Sõõrumaa saab kahekordselt ostusumma tagasi ja lisaks RKAS renoveerib kuuendiku ostetud kompleksi pinnast…
Rendi periood 10 aastat ehk 120 kuud kokku hinnaga:
9 miljonit eurot / 120 / 5000 m² = 15 €/m² kuus?
Kui renditav pind oleks renoveeritud, oleks see täiesti turupõhise keskmine Tallinna büroohind. Aga tegemist on renoveerimata, endise vangla tüüpi ja pikalt seisnud hoonega on tegu kõrge hinnaga, sest rendikuludele lisanduvad ka renoveerimise kulud…
Patarei kindlus vajab suuri investeeringuid et hoonet saaks kasutada…
𝐑𝐞𝐦𝐨𝐧𝐭: 𝟐 𝐦𝐢𝐥𝐣𝐨𝐧𝐢𝐭 𝐞𝐮𝐫𝐨𝐭 𝟓𝟎𝟎𝟎 𝐦² 𝐩𝐞𝐚𝐥𝐞 = ~𝟒𝟎𝟎 €/𝐦²
Selline hind on keskmine renoveerimist vajavale hoonele. Kui tegemist on ajaloolise kaitsealuse objektiga, võib see isegi olla ebapiisav tõsisemaks renoveerimiseks.
Küsimus: RKAS maksab renti ka remondi tegemise ajal (näiteks kahe aasta jooksul), mistõttu kasvab rendihind veel suuremaks?
𝐊𝐨𝐤𝐤𝐮𝐯õ𝐭𝐭𝐞𝐬 𝐭𝐞𝐤𝐢𝐛 𝐦𝐢𝐭𝐮 𝐯õ𝐢𝐦𝐚𝐥𝐢𝐤𝐤𝐮 𝐩𝐫𝐨𝐛𝐥𝐞𝐞𝐦𝐢:
1) Kas müügihind 2019. aastal oli turupõhine? Võimalik oli liiga madal hind, sest vahepeal oli piirkonnas valminud või valmimas mitu kinnisvara projekti ja oli renoveeritud atraktiivne Lennusadam.
2) Miks rentida tagasi pind, mille riik just maha müüs? Tagasirent – klassikaline kahtlane rahapesuskeem, eriti kui Jürgeni juurutatud läbipaistmatu riigieelarves jääb läbi aastate miljardeid eurosid kasutamata, mida pangad laenavad kõrge euriboriga välja…
3) Kas rendihind ja remondikulud on põhjendatud? Ebaotstarbekas kulu
4) Kas tegemist on sisuliselt “ärimehe” renoveerimise kinni maksmisega”? Kaudne riigi raha erahuvides kasutamine
5) Miks just Urmas Sõõrumaa? Võimalik huvide konflikt / mõjuvõim erakondade rahastamise kaudu…
Poliitiline seos: “𝐔𝐫𝐦𝐚𝐬 𝐒õõ𝐫𝐮𝐦𝐚𝐚 𝐨𝐧 𝐑𝐞𝐟𝐨𝐫𝐦𝐢𝐞𝐫𝐚𝐤𝐨𝐧𝐧𝐚 𝐥𝐢𝐧𝐧𝐚𝐩𝐞𝐚𝐤𝐚𝐧𝐝𝐢𝐝𝐚𝐚𝐭 sügisel kohalikel valimistel ja üritati ka nüüd vägisi linnapeaks suruda?”
1) Kas Reformierakonna sees on mõjuvõimuga ärimeestel soodustusi?
2) Kas poliitilisi ettepanekuid tehakse vastutasuks ärisoodustuste eest?
𝐌𝐢𝐝𝐚 𝐭𝐞𝐡𝐚?
1) See väärib riigikontrolli või korruptsioonivastase asutuse nt Kapo ja/või prokuratuuri uurimist.
2) Ajakirjandus nt Eesti Ekspress, ERR, Delfi peaksid selle juhtumi detailid lahti võtma: müügi aeg, ostu hind, 2025. aasta rentimise andmed ja lepingutingimused.
𝐌𝐢𝐝𝐚 𝐬𝐞𝐞 𝐯𝐢𝐢𝐭𝐚𝐛?
Tegemist võib olla süstemaatilise korruptsioonisüsteemiga, kus:
1) Reformierakond kontrollib valdkondlikke ametkondi (nt Rahandusministeerium).
2) Eraärimehed saavad „eelistatud ligipääsu“ varadele ja rendile.
3) Võidakse „annetada tagasi“ kasumit erakondadele.
4) Samal ajal avalik sektor maksab kinni nii kinnisvara kui selle renoveerimise.
𝐀𝐯𝐚𝐥𝐢𝐤𝐮 𝐡𝐮𝐯𝐢 𝐩õ𝐡𝐣𝐮𝐬 𝐨𝐧 𝐯ä𝐠𝐚 𝐬𝐞𝐥𝐠𝐞:
1) Riigivara müük alla turuhinna + rentimine tagasi turuhinnast kõrgemalt = avaliku raha kuritarvitamine.
2) Eriti kui pakkumine oli ainsana tehtud „sõbraliku siseringi“ kaudu.
Allikas: sotsiaalmeedia