23.03.2022
Himutamisele rajatud koroonameetmed ei tähendanud võitu haiguse üle, vaid inimeste vaimset sandistamist. Pilt on illustratiivne.
Juba eelmise aasta lõpus jõudis Ühendkuningriigis avalikkuseni teave sellest, kuidas riigi teadusnõukoja SPI-B liikmed nõudsid COVID-19 viiruse puhkemisel psühholoogilise sõjapidamise võtete kasutamist, et kutsuda elanikkonnas esile paanilist hirmu. Sama taktikat kasutasid ka paljude teiste riikide valitsused üle kogu maailma, kirjutab autor Laura Dodsworth.
Oma uues raamatus „A State of Fear: How the UK Government Weaponized Fear During the COVID-19 Pandemic“ näitab Dodsworth veenvate tõendusmaterjalide põhjal, kuidas Ühendkuningriigi valitsus kasutas edukalt nn nügimise taktikat ja avalikkuse sihikindlat hirmutamist, et allutada inimesi piirangutele ning vaktsineerimiskohustusele.
„Kõige enam pani mind muretsema see, et inimesi on võimalik veenda niisugustele karmidele reeglitele alluma ja et neid on võimalik hirmutada sedavõrd, et nad on valmis tegema ükskõik mida,“ ütles Dodsworth intervjuus Epoch TV-le. „Pandeemia olukorras on hirm nakatuda loomulik… Kuid valitsus võimendas seda suuresti.“
Üheks ehmatavaks näiteks, millega Dodsworth oma uurimuse käigus tutvus, oli Ühendkuningriigi teadusnõukoja SPI-B koostatud dokument märtsist 2020, milles nõukoda märkis, et avalikkus ei järgi COVID-19 protokolli piisavalt hoolikalt ja viirust ei kardeta piisavalt. „Tajutava ohu taset tuleb tõsta nende hulgas, kes tunnevad end rahulikult, kasutades karme emotsionaalselt mõjutavaid sõnumeid.“ Dokumendis rõhutatakse, et mõjutamisel tuleb kasutada sõnumit „teiste kaitsmise kohustusest“. Sedalaadi sõnumitega „teadusnõukojad“ olid, ja on siiani, töös paljude valitsuste juures, k.a Eestis, ning nad kasutavad nügimistaktikat, mis töötab alateadlikul tasandil, nt veenmine, häbistamine, sundimine, kollektiivne mõtlemine ja sotsiaalsed normid.
Üks näide sellest on Ühendkuningriigis kasutusel olnud slogan „Ära tapa vanaema!“ Dodsworthi sõnul võib vaid ette kujutada, millist survet ja stressi avaldas niisugune slogan noortele ja lastele. Sedalaadi sõnumid domineerisid 24/7 avalikus ruumis ja mõjutasid alateadlikult kõigi mõtlemist ja käitumist. Dodsworth toob näiteks, kuidas tema lapse õpetaja oli koolis käratanud ühele maski mitte kandvale õpilasele: sa tapad inimesi! „Enamik inimesi ei mõista, mismoodi käitumispsühholoogilisi võtteid nende peal kasutatakse, nad ei tea, et see toimub ja kui palju maksumaksja raha selleks kulutatakse,“ ütles Dodsworth.
Samasugust taktikat kasutas Ühendkuningriigi valitsus – aga ka paljud teised valitsused üle kogu maailma – Covid-19 vaktsineerimise propagandas. Ametnike ja meedia abiga hakati sihipäraselt dehumaniseerima neid, kes ei olnud vaktsineeritud. Neid hakati nimetama „epidemioloogilisteks pommideks, relvadeks, bioterroristideks“ jne. „Loodi lõhe nn puhaste ja mittepuhaste, kuulekate ja mittekuulekate kodanike vahel“, rääkis Dodsworth. „Ja nn vaktsiinipassid olid loomulikult selleks lõplikuks nükkeks, sest tegelikult puudus neile rahvatervise seisukohalt igasugune alus; vaktsiinid ju ei peata viiruse levikut.“
Dodsworthi sõnul on kõik need sunniviisilised nügimistehnikad tõsiselt õõnestanud avalikkuse usaldust valitsuse ja terviseametnike vastu, samas on piisavalt tõendusmaterjali, mis viitab, et sarnaseid tehnikaid on avalikkuse mõjutamiseks kasutatud korduvalt ka enne pandeemiat.
Dodsworth lisas, et pandeemial on inimeste vaimsele tervisele pikaajaline mõju. „Psühholoogid on tulnud välja uue mõistega: COVID-i ärevussündroom, mida on täheldatud 20 protsendil inimestest, kes järgivad obsessiivselt hügieenimeetmeid ja jälgivad uudiseid ega ole valmis naasma tavaellu,“ leiab Dodsworth.
USA meditsiiniõiguse eksperdi dr Mark McDonaldi arvates on lausa nii, et tõeline rahvatervise kriis ei olegi COVID-19, vaid pigem hirm nakkuse ees, mis on „moondunud ja arenenud massiliseks luululise psühhoosi vormiks”. Paljud inimesed sattuvad hüsteeriaseisundisse, kui näevad maskita inimest, isegi kui see inimene on täiesti terve, ilma mingite sümptomiteta. Tegemist on ülimalt irratsionaalne seisundiga, millel pole tegelikkusega mingit pistmist. Reaalsusega silmitsi seismise asemel elab luululine inimene oma pettekujutelmades, kuid reaalsuse teesklemiseks on tal vaja, et ka kõik teised inimesed tema ümber teeskleksid nendes pettekujutelmades elamist, kirjutab S.G. Cheah Evie Magazine’is.
Lisaks sellele, et massiline luululisus ähvardab tõsiselt inimeste vaimset tervist, tuleb sellega McDonaldi sõnul tegeleda ka põhjusel, et see viib ühiskonnani, kus puuduvad varasemad kodanikuvabadused ning kui need vabadused on kord käest antud, siis on neid väga raske uuesti tagasi saada. McDonald usub, et kui selle ühiskondliku psühhoosiga midagi ette ei võeta, ootab meid ees totalitarism.
Allikas: Epoch Times