Peaminister Kaja Kallase soovitus peatada kõrge hinnaga elektri perioodiks ajutiselt suurtarbijate töö on lubamatult lühinägelik, kirjutab Lääne-Virumaa suurima eksportööri Estonian Cell juhatuse liige Siiri Lahe Äripäevas.
Tehase kinnipanekut otsustada on justkui lihtne, aga keeruliste protsessidega tehase käivitamine ei toimu sõrmenipsust. Kliente ja turge tagasi võita ning tootmise põhiprotsessi toimimiseks vajalikke elusaid baktereid uuesti ellu äratada on väga keeruline või suisa võimatu. Selline soovitus on lubamatult lühinägelik.
Üksikute energiaintensiivsete tööstuste sulgemine pole imerohi kõrgete hindade vastu. 2021. aasta tuulevaikne detsember näitas ilmekalt, et pelgalt ilmastikutundlikust taastuvenergiast ei piisa hinnašokkide ärahoidmiseks, seda ei lühi- ega pikaajaliselt. Samuti leidis kinnitust, et Estonian Celli tehase sulgemine üheks päevaks üleüldise energiadefitsiidi korral ei aita hinnataset normaliseerida ülejäänud tarbijatele.
On väga kummaline, et sulgeda soovitatakse tööstuseid, mis on digiriigile kohaselt kõrgelt automatiseeritud ja viidatakse vaid otsesele töötajate arvule. Estonian Celli mõju Eesti majandusele on kaugelt rohkem kui otsesed 97 ja kaudsed enam kui 500 töökohta. 2022. aastal maksame energiasõja tõttu ainuüksi elektri, gaasi ja puidu eest 50 miljonit eurot tavapärastest kulusisenditest rohkem. See raha on meie jaoks väga suur lisakulu, mida täielikult ei suuda klientidele edasi arveldada. Samas jääb see summa täiendava tuluna Eesti majandusse.
Vastuseks peaministri soovitustele tehas sulgeda on Estonian Cell saatnud palve kaasata praeguses energiaturgude keerulises olukorras kõik majanduses tegutsevad oluliselt mõjutatud huvigrupid dialoogipartnerina turu- ja hinnaregulatsiooni otsustusprotsessi.
Taastuvenergiale üleminekule suunatud eesmärkide taustal räägime põhjendamatult vähe vajadusest panustada salvestustehnoloogiate ja reguleeritavate elektritootmisvõimsuste rajamisse ja/või tööshoidmisse.
Allikas: Äripäeva Lääne-Virumaa Uudised