Mikk Salu lugu Eesti Ekspressis “Süürlaste lõimumine Eestis on ebaõnnestunud. Nende saatus ei huvita peaaegu kedagi” on sisuliselt paikapidav, kuid samas on autor mõne asjaga ka mööda pannud.
Nii kirjutab ajakirjanik: “Ka siis, kui pagulasdebatt aastaid tagasi Eestis lõõmas, olid seisukohad äärmusest äärmusse. Ühed ütlesid, et nüüd tuleb ISIS, terroristid ja muud hädad. Seda pole juhtunud. Süürlased elavad Eestis vaikselt oma elu, suuri jamasid pole olnud.
Teised vaidlesid tollal vastu, et süürlased on haritud, sekulaarsed, lõimuvad ja rikastavad Eesti ühiskonda kiiresti. Ka seda pole juhtunud. Tänaseks on tollased vaidlejad suundunud uutele jahimaadele. ISISe kartjatel on mingid uued teemad. Tollastel pagulasaktivistidel vist ka.”
Esiteks, süürlased pole vaikset elu elanud – üks neist süütas Tallinnas oma naise ja teine oleks seda Haapsalus äärepealt teinud, mõlemad said kohtulikult karistada. Kahjuks pole Salu üles võtnud selle ärapõletatud noore naise saatust – mingil ajal oli kuulda Saksamaale ravile sõidust.
Subjektiivne on ka arvamus, et ISIS-e terrori kartjad eksisid – võib-olla eksisid nad seetõttu, et süürlasi tuli piisavalt vähe. Rootsi võttis 2015. aastal ja hiljem vastu kümneid tuhandeid süürlasi ja koos nendega tuli ka Lähis-Ida klannimaffia, mis võimutseb nüüd Rootsi linnades ning klaarib arveid kuulide ja granaatidega.
“ISISe kartjatel on mingid uued teemad. Tollastel pagulasaktivistidel vist ka.” – Uusi teemasid pole, vana teema on endiselt üleval. Kapo viimane aastaraamat hoiatas selle eest, et üha enam tuleb Eestisse inimesi nn riskiriikidest ning Eestiski on märgatav nende kogukonnastumine, mille varjus tavaliselt hiilib sisse ka terrorism. Võib öelda, et Eestis alles luuakse baasi ISIS-ele.
Ka pagulasaktivistid pole taltunud, neil pole lihtsalt piisavalt materjali. Kui Leedus algas rändekriis, lõi ka Eesti vasakliberaalne seltskond kihisema, ilmusid jutud abist Leedule migrantide talitamisel.
Küll aga on Mikk Salu lugu õpetuseks Eesti liberaalsetele poliitikutele, just andmete tõttu, mille kohaselt ei edene asjad ka Lääne-Euroopas. EE kirjutab:
Aasta alguses avaldas süürlaste organisatsioon The Day After raporti Saksamaa, Hollandi, Rootsi ja Prantsusmaa kohta. Umbes 60–70 protsenti sealsetest süürlastest ei tööta. 65 protsenti süüria naistest ja ligi 50 protsenti meestest vastas, et pole Rootsis oldud aja jooksul saanud kordagi teha tasustatud tööd.”
Erinevate kultuuride sulatamine pole sageli lihtsalt võimalik. Meie peaksime seda ju ometi hästi teadma – meil on 300 000 ammust ida poolt sisserännanut, aga ühtset “Eesti rahvast” pole. Eriti paistab see silma 9. mail. Ega venelasedki pole senist võimu huvitanud ja nood vastavad samaga.
Eesti Ekspressi ajakirjanik võinuks süürlastelt küsida ka seda, millal nad Islamiriigist lahti saanud kodumaale tagasi pöörduvad…