16.10.2019
KAPO peadirektor Arnold Sinisalu tunnistas oma intervjuus, et õigusriiki Eestis pole.
Vandeadvokaat Oliver Nääs kirjutab kaitsepolitseiameti peadirektori Arnold Sinisalu intervjuust Õhtulehes: maskid on langenud.
Juba üks lause Nääsi vahendatud Sinisalu jutust ütleb kõik: ““Piltlikult öeldes tuleb keegi aeg-ajalt risti lüüa, ega inimesed muidu aru ei saa,” ütles peadirektor Valvo Semilarski kaasust kommenteerides.”
Vandeadvokaadi sõnul nimetavad juristid seda negatiivseks üldpreventsiooniks ning sellest lähtumine ei ole inimväärikust austavates õigus- ja kultuuriruumides lubatav – õigusriigi põhimõtte järgimine tähendab muu hulgas seda, et riigi huvides ei ole lubatud teha kõike.
“Üksikisiku õigused (näiteks süütuse presumptsioon) seisvad tihti kõrgemal riigi huvidest (näiteks avalik risti löömine). Nüüd on aga peadirektor öelnud otsesõnu välja selle, millest ammu juba avalikult räägitakse – karistamine läbi avaliku häbistamise ja hirmutamise ongi üks kriminaalmenetluste eesmärke,” kirjutab Nääs.
Edasi kirjeldab vandeadvokaat seda, kuidas menetlustes tehakse võimas avapauk ehk kutsutakse kohale ka meedia, ning siis tuleb pikk venitamine, mille jooksul ruineeritakse inimene igati, jättes ta ilma mainest, positsioonist, rahast, sõpradest ja hingerahust.
“KGB taustaga inimesi kaitsepolitseiametis enam ei tööta, siis kohati tundub, et nõukaaegne vaim elab seal jätkuvalt edasi,” ütleb Nääs ja lõpetab: “Kui keegi küsib või imestab, kuidas on võimalik, et hoolimata EKRE kohati nurgelistest seisukohtadest nende toetus pidevalt kasvab, siis siin on üks näide selle põhjustest. Peadirektori laupäevased avaldused on üheks nendest, mis tõstavad ka valijate seas toetust rahvuskonservatiivide poolt aetava õiguskaitsesüsteemi korrastamise poliitikale ning annavad põhjust rääkida õiguskaitsesüsteemi puhul suuremast reformist kui pelk peenhäälestus.”
Pärast selliseid paljastusi peaks kapo peadirektor kohalt tagasi astuma, aga vaevalt et ta seda teeb – kahjuks pole Eesti nii demokraatlik riik, et süvariik pikemata erru saata. Inimeste hävitamine pikkade menetlustega, kus juba juurdlus on karistus, aga on jutuks juba pikemat aega – sest väga sageli lõpeb see Kolgata teekond süüdistuse tühistamisega.
Loe pikemalt Õhtulehest