Vaimulik ja veebiväljaande Meie Kirik peatoimetaja Veiko Vihuri harutab lahti süvariigi mõiste ja tegutsemise.
“Mis on süvariik? Arutleme selle üle Objektiivi järgmises raadiosaates (eetris laupäeval).
Süvariigiks nimetatakse riigivõimu osana toimivaid, ent salajasi ja volitamata võimuvõrgustikke, mis tegutsevad sõltumatult demokraatlikust poliitilisest juhtimisest ning mis järgivad omaenda tegevuskava ja eesmärke.
Eesti puhul võiks süvariigist rääkida näiteks seoses prokuratuuri ja erinevate luureasutustega, sealhulgas kaitsepolitseiametiga, kelle kätte on koondunud märkimisväärne TEAVE ja ÕIGUS KRIMINAALMENETLUST LÄBI VIIA. Olgu märgitud, et seaduse kohaselt kriminaalmenetlust alustatakse ja toimetatakse Eesti Vabariigi nimel – seega tegutseb vastavat õigust omav asutus riigivõimu esindajana.
Loomulikult ei laiene mõiste „süvariik“ prokuratuuri või kaitsepolitseiameti õiguspärasele tegevusele, vaid eesmärkidele ja tegevusele, mis ei vasta õigusriigi põhimõtetele. Näiteks kui prokuratuur või kapo kasutavad neile antud justiitsvõimu ja teavet teatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.
Mitmed poliitikud tunnistavad, et mainitud asutuste üle puudub Eesti Vabariigis sisuline järelevalve. Hoopis järelevalve teostajad ise allutatakse julgeolekuasutuste kontrollile.
Põhiseaduse kohaselt on kõrgeima riigivõimu kandjaks rahvas. Ent kui võim kuulub rahvale, siis kelle käes on võim?
Paraku ei kontrolli rahvas enam ammu Eesti riigis toimuvat. Ainus instrument, mis lubab kodanikel sekkuda, on valimised, ent need ei ole läbipaistvad ega otsast lõpuni kontrollitavad.
Täitevvõimu kontrollimiseks puuduvad rahval igasugused võimalused. Nii ongi meil kuni järgmiste valimisteni – mis pole, nagu öeldud, läbipaistvad ega kontrollitavad – ametis valitsus, mille toetus küünib juba pikemat aega napilt üle kümne protsendi.
Siis tõmmatakse mustkunstniku kübarast välja uued küülikud ning riigilaevuke popsutab edasi.”