Šveitslased hääletavad pühapäeval koroonaseaduste üle, mis on tekitanud ühiskonnas teravaid pingeid.
Šveitsis on nagu mujalgi Euroopas kasvanud viha järjekordsete koroonapiirangute ja pandeemia ohjeldamiseks mõeldud vaktsiinisurve vastu.
Referendumid kõigis ühiskonnaelu puudutavates küsimustes on Šveitsis igapäevased ning neile eelnevad harilikult tasakaalustatud ja rahulikud debatis. Koroonaseaduste rahvahääletuse kampaania on aga ehmatavalt terav ja vaenulik.
Politsei on tugevdanud mitme poliitiku, seal hulgas tervishoiuminister Alain Berset’ turvameetmeid, sest nad on saanud tapmisähvardusi.
Valitsushoonete ja parlamendi ümber on püstitatud tarad kaitsmaks neid vaktsiinivastaste demonstratsioonide eest.
Proteste, kus vaktisiinivastased nõuavad raevukalt vabadust, toimub üle riigi üha sagedamini. Mõnikord on meeleavaldused kasvanud üle vägivaldseteks kokkupõrgeteks, nii et politsei peab kasutama rahvahulga ohjeldamiseks kummikuule ja pisargaasi.
Politoloog Pascal Sciarini sõnul on proteste enneolematult palju.
Tema sõnul on otsedemokraatia poolest tuntud Šveitsil institutsionaalsed väljendusvahendid säilitamaks rahu ning ennetamaks vägivaldseid protestivorme.
“Aga kui näed, mis tänavatel toimub, siis on selge, et käitumine on muutumas,” ütles ta.
“Šveitsist on saanud riik nagu iga teine. See ei ole enam üksmeele territoorium, nagu meile endiselt meeldib uskuda.”
Šveitslased hääletasid juunis üks kord juba koroonameetmete üle. Siis toetas neid 60 protsenti valijaist.
Piirangute vastaste sõnul on aga vaja uut hääletust, et anda muu hulgas õiguslik alus vaktsineerimistõendile. Septembrist kehtivat tõendit on vaja restoranis einestamiseks, aga ka muudeks siseruumides tegevusteks.
Vaktsiinivastaste sõnul tähendab see apartheidirežiimi.
Viimased arvamusküsitlused näitavad siiski, et ligi kaks kolmandikku Šveitsi valijatest toetab koroonaseadust.
BNS