15.04.2024
Šveits on siiani tundnud uhkust oma neutralitedipoliitika üle, mis on riigile taganud rahu ja jõukuse.
Šveitsis, kus kodanikel on võimalik algatada siduvaid rahvahääletusi ja mõjutada sellega riigi poliitikat, on võimalik viia rahvahääletusi läbi ka väga vastuolulistel teemadel. Nüüd on aktivistid käivitanud protsessi, mis näeks ühtlasi ette Venemaa vastaste karmide majandussanktsioonide lõpetamist ja kaubanduspiirangute tühistamist Hiinaga. Neutraliteedi initsiatiivi egiidi all tegutsev liikumine andis eelmise nädala neljapäeval valitsusele üle 130 000 allkirjaga petitsiooni, mis tähendab, et üleriigiline rahvahääletus nimetatud küsimustes toimub ilmselt lähiajal.
Konservatiivse Šveitsi rahvapartei (SVP) toetatud kampaania raames on pakutud välja neli uut klauslit, mis defineeriksid täpsemalt, mida tähendab Šveitsi pikaaegne neutraliteedipoliitika tänapäevases reaalsuses. Näiteks ei tohiks Šveits muudatuste kohaselt astuda ühegi sõjalisse liidu liikmeks, välja arvatud juhul, kui riik satub ise rünnaku alla. Samuti ei oleks valitsusel enam võimalik kehtestada sanktsioone või ühineda kehtestatud sanktsioonidega, nagu on tehtud sanktsioonidega Venemaa vastu. Erandina oleks sanktsioonide kehtestamine võimalik juhul, kui ÜRO Julgeolekunõukogu annaks selleks mandaadi. Seejuures ei tohiks aga unustada, et Hiinal ja Venemaal on ÜRO Julgeolekunõukogus vetoõigus. „Kui kõik riigid käituksid nagu Šveits, siis sõdu ei oleks,“ seisab SVP avalduses. Lisaks leitakse, et Venemaa vastased sanktsioonid on ohuks Šveitsi sisemisele rahule ja stabiilsusele. SVP mõistab ühtlasi hukka katsed õõnestada Šveitsi neutraalsust.
Alates Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse on Bern teinud sanktsioonide osas EL-iga koostööd ja kehtestanud Venemaa eraisikutele ja ettevõtetele ulatuslikke piiranguid, külmutades nende varasid Šveitsis ja takistanud riigi pankadel nendega äri tegemist. Samas on sedalaadi meetmed tekitanud küsimuse, mis saaks Šveitsist näiteks Lääne ja Hiina suhete halvenemise korral. Viimastel aastatel on just hiinlased panustanud suurelt Šveitsi finantssektorisse. Sanktsioonid ja vaidlused selle üle, kas Šveits peaks toetama Ukrainat ka otse, on tekitanud tõsiseid siseriiklikke diskussioone, milles noorema põlvkonna euroopameelsed liberaalid on vastamisi konservatiivide, sotsiaaldemokraatidest patsifistide ja vabaturu äriringkondadega. Roheliste parlamendisaadiku Christine Badertscheri sõnul on arutelu neutraalsuse üle kasulik „diktaatoritele, sõjakurjategijatele ja kahjustab Šveitsi julgeolekut“.
Arvamusküsitluste järgi ei ole neutraalsuse teema enamiku šveitslaste jaoks küll kõige pakilisem, kuid selle olulisus on teiste põletavate poliitiliste probleemide tõttu üha kasvanud.
Šveitsi põhiseaduse kohaselt võib Šveitsi parlament pakkuda algatuse korraldajatele esmalt välja kompromissvariandi, kuid suure tõenäosusega lükatakse see tagasi. Seejärel kohustab seadus panema küsimuse rahvahääletusele.
Allikad: Financial Times, SWI Swissinfo