21.11.2020
Sven Mikseri tagurlik üllitis.
„Leidsin juhuslikult Postimehes mõne nädala taguse Sven Mikseri loo. Tavapäraselt nutune, tunderikas ja faktivaene heietus geide võrdsest kohtlemisest ja muust sellega seonduvast.
Omaette huvitav oli mõte „Püüdes mõista nende ettevaatlikkust ühiskonnas aastakümneid või isegi -sadu domineerinud tavade ja hoiakute ümbervaatamise suhtes, kutsun ka neid inimesi sügavalt mõtlema iga taolise traditsiooni põhjendatuse ja moraalse õigustatuse üle“.
Mainitud „nemad“ on siis Mikseri tõlgenduses „paljud konservatiivselt mõtlevad inimesed“.
Kuidagi ei suuda ma mõista sellise üleskutse sisu, eesmärki ega isegi adressaate.
Vaadake 20-30 aasta vanuseid Hollywoodi hittfilme. See oli juba aeg, mil isegi vihjamisi mustanahalistele viltu vaatamist ekraanile ei lubatud. Kui aga süžee võimaldas, siis „lillade“ üle irvitamist või nende mõnitamist olid filmid täis. „Šaakal“, „Politseiakadeemia“, „Surmarelv“ kargavad esimestena pähe. See oli norm nii ühiskonnas kui ka ühiskondlikku tellimust täitvates linateostes.
Kas Tammy Baldwin oleks valitud senatisse näiteks aastal 1990? Usun, et ta ei oleks julgenud kandideeridagi.
Minu noorusaja esimeses töökohas sai üks kolleeg kinga, kuna tekkis KAHTLUS tema homoseksuaalsuse kohta. Tema ülemus sai hiljem parteikomitees noomituse ja jäeti preemiast ilma, kuna ta varem ei olnud sellist rajakat avastanud.
Palju korratud fakt – pederastia figureeris seaduses kriminaalkuriteona.
Samasoolised paarid piltlikult öeldes elasidki kapis ning kapiuks oli seestpoolt lukustatud. Enda avalik tunnistamine geiks tähendas halvimal juhul vanglat, parimal juhul ühiskondlikku totaalset põlgust ja tõrjutust ning mistahes karjäärilootuse täielikku purunemist.
Mingid geiparaadid või –festivalid ei tulnud kellelegi mõttessegi.
Sellised olid „aastakümneid domineerinud tavad ja hoiakud“.
Hää Sven. Kelle „ettevaatlikust“ nende tavade ümbervaatamise suhtes Te näete ja püüate mõista?
Need kõik on ju ümber vaadatud. Enamgi veel – need on juba ammu kadunud ja unustatudki. Geikogukonna noorem põlvkond ei ole neid aegu näinudki.
Minge ja küsige 50-60-aastaste samasooliste paaride käest, kas nad tõepoolest ei märka erinevust tänase päeva ja oma noorusaegade vahel.
Kuidas saakski olla „ettevaatlik“ millegi muutmise osas, mis on ammu muutunud, mida enam ei eksisteerigi?
Teie üleskutse mõelda geide kunagise ahistamise „põhjendatuse ja moraalse õigustatuse üle“ on mõne dekaadi võrra hiljaks jäänud. Kus Te olete paar aastakümmet veetnud? Otse loomulikult ei OLNUD selline ahistamine põhjendatud ega ka moraalselt õigustatud. Aga miks peame sellele mõtlema TÄNA? Jah, minevikku peab muidugi mäletama, aga minevikus ei maksa elada.
Meie geikogukond elab täna avalikku ja aktiivset elu, midagi varjamata, kedagi kartmata. Korraldab kõikvõimalikke üritusi, saab avalikest vahenditest toetustki.
Kes ja milliste sammudega „on asunud jõuliselt vähemuste õigusi kitsendama ja juba antud õigusi-vabadusi tagasi pöörama“? See lause kõlab muidugi võimsalt ja pateetiliselt. Kuid kahjuks ei toonud Te mitte ainumastki näidet, millise vähemuse millist õigust on kitsendatud või tahetakse kitsendada. Milliseid juba antud õigusi-vabadusi üritatakse tagasi pöörata? Ja kes seda teeb?
Ma muidugi saan aru, miks Te ühtegi näidet ei toonud. Selliseid näiteid lihtsalt ei ole. Või vähemasti ei ole neid näiteid minusugustele tavainimestele avaldatud. On see saladus?
Aga äkki peaks avalikustama selle salajase andmebaasi „vähemuste õiguste kitsendamise ja juba antud õiguste-vabaduste tagasi pööramise“ juhtumite kohta? Siis oleks ju ka minul võimalik mõista Teie juttu ja kogu seda mula, mida viimasel ajal aetakse.“
Priit Tali