21.04.2026
Sven Sildnik
Ikka veel pannakse Maarjamaal toime erinevaid uuringuid, suuremat usku paljudel nendesse ei ole, aga parema meelelahutuse puudumisel uuringuid ja küsitlusi alatasa jutuks võetakse. Uurijad on eriliselt kiindunud kõikvõimalikesse vähemustesse, pagulastesse ja päästetud eludesse – see tuleb headusest.
Tervise Arengu Instituudi õilishinged uurisid Ukraina pagulasi, mis on igati kiiduväärne, aga võrdlus kohalike elanikega andis veidi ootamatuid, et mitte öelda soovimatuid tulemusi. Nii leidsid teadurid, et vaimse tervisega on pagulastel lood õige halvad.
Füüsiliselt tundvat sõjapõgenikud ennast isegi paremini kui kohalikud, aga vaimne tervis on kehvemas seisus, 60% põgenikest tunnistas, et neil esineb vaimse tervisega seotud probleeme. Eesti elanikkonnas oli see protsent ligikaudu 55. Oi, oi, oi, oinalugu, 60% vaimse tervise probleeme on päris halb tulemus.
Teiselt poolt vaadates, traumeeritud ja sõjakoledused läbi elanud inimeste kohta on 60% vaimse tervise hädasid enam-vähem tavaline, võrreldes Iraagi sõja põgenikega saame sarnase tulemuse. Lääneriikidesse ümberasunud iraagi põgenike seas ulatus PTSD levik 8–37%-ni ja depressioon 28–75%-ni, sõltuvalt uuringust. Iraagis kohapeal laagrites elavate riigisiseste põgenike seas olid numbrid veelgi kõrgemad — üldiste vaimse tervise probleemide määr oli naistel 65% ja meestel 55%
Uuring näitab, et Ukraina sõjapõgenike vaimne seisund on nende katsumusi ja sarnase kogemusega inimeste olukorraga võrreldes niivõrd-kuivõrd normaalne, aga seda ei saa öelda eestlaste vaimse tervise kohta. 55% vaimunõtrust on sama mis Iraagi sõjapõgenikest meestel. Mõtlemapanevad numbrid, kas pole?
Aga muudame mõõdupuud ja võrdleme ennast tavaliste normaalsete inimestega. Asi on ikkagi väga halb. Kui võtta mõõdupuuks Ukraina, kus käib sõda ja andmeid on aastate kaupa saaval, siis rullub lahti nukker pilt, iga sõja aasta on Ukrainas elavate ukrainlaste vaimutervis korralikult räsinud:
Enne täiemahulist sõda 2022. aastal: Ukrainas esines vaimse tervise probleeme kuni 30% elanikkonnast, ja vaimsed häired olid riigi teine peamine puude põhjus. (Psychiatry Times)
Sõja alguses (märts 2022): uuringud näitasid, et 53% Ukraina täiskasvanutest koges tõsist psühholoogilist stressi, 54% ärevust ja 47% depressiooni. (The Lancet)
18 kuud pärast invasiooni (september 2023): ligikaudu iga kolmas Ukrainas elav täiskasvanu (36,3%) vastas vähemalt ühe vaimse häire diagnostilistele kriteeriumidele — kõige levinum oli generaliseerunud ärevushäire (15,2%). (PubMed)
WHO hinnang 2024. aasta oktoobrist: 46% ukrainlastest kannatas vaimse tervise probleemide all ja 41% vaimse tervise häirete all; lisaks märkis 68% ukrainlastest, et nende tervis on halvenenud võrreldes sõjaeelse perioodiga. (WHO)
Eesti Vabariigis rahu ajal ja liberaalse globalismi tingimustes on aga vaimuhädad võrreldavad sõjas oleva riigi ja rahva tervisliku seisundiga. Aga ärme võrdleme ennast ainult sõjapõgenike ja sõdiva riigiga, võtame tausaks piirkonnad üle maailma ja pilt on veel halvem:
Kõigi WHO piirkondade puhul on vaimse tervise häirete hinnanguline levik alates 2001. aastast kasvanud — suurim tõus on toimunud Ameerika piirkonnas (15,3%-lt 17,1%-le) ja Euroopas (14%-lt 15,4%-le).
Kõige nutusemad piirkonnad on Austraasia, troopiline Ladina-Ameerika ja kõrgepalgaline Põhja-Ameerika. Madalaima vaimunõtrusega olid Kagu-Aasia riigid nagu Vietnam, Indoneesia ja Myanmar ning Ida-Aasia riigid nagu Hiina ja Taiwan. (The Lancet)
Ida-Aasia on ainus piirkond maailmas, kus vaimse tervise häirete esinemissagedus on viimase 30 aasta jooksul hoopis langenud (−5,55%). (PubMed Central)
Võrdluseks: Eesti ~55% ja põgenikud ~60% on oluliselt kõrgemad kui globaalsed keskmised, aga need mõõdavad subjektiivselt tunnetatud probleeme, mitte ainult kliiniliselt diagnoositud häireid — seega läheme edasi kindlale pinnale ja vaatame, kas enesehinnangul on ka kokkupuudet tegelikkusega.
Ka raudpolt kõva teadus ütleb, et meil on enesetappude ja depressiooniga tõesti halvad lood. Enesetapud — 2023. aastal oli see kurb arv 14. Seega on Eesti Euroopas 6. kohal enesetappude sageduse poolest. Eesti enesetappude määr on kõrgem kui enamikul OECD riikidel.
Depressioon — WHO hinnangute kohaselt on Eesti depressiooni levimus 5,9%, mis asetab riigi maailma top 3 hulka — Ukraina (6,3%) ja USA (5,9%) kõrval. Maailma keskmine on ligikaudu 3,4%, ehk Eesti näitaja on peaaegu kaks korda kõrgem. Seega inimeste kehv enesehinnang ei ole sugugi laest võetud.
Miks on number nii suur? Sellele ei ole ühte vastust, kuid teadlased ja manatargad toovad välja mitmeid tegureid: pikad ja pimedad talved, liberaaldemokraatlik absurd, väljasuremine, totaalne valetamine, ajalooline trauma (nõukogude periood), süvenev vaesus ja lootusetus, alkoholi laialdane tarvitamine, homoseksualismi-, kliima- ja sõjapropaganda ning vaimse tervise teenuste piiratud kättesaadavus.
Kokkuvõtteks võime öelda, et globalistide ja satanistide läbinisti väärastunud rahu mõju eesti rahva vaimsele tervisele on isegi veel halvem kui sõda. Sõda on halb, aga elajalik ja värdjalik rahu on samuti väga halb. Kui kunagi peaks algama sõda, siis üks on kindel, elu läheb veel halvemaks, aga vaimne tervis mitte nii väga – põhi paistab käes olevat.
Huvitav fakt – Eesti hindab vaimse tervise halva seisundi maksumuseks 2,8% SKP-st aastas. 2,8% SKP-st = ligikaudu 1,16 miljardit eurot aastas — see on vaimse tervise halva seisundi hinnanguline maksumus (tootlikkuse kadu, ravikulu, töövõimetus jms kokku). Võrdluseks: Eesti kaitsekulu on 2025. aastal 1,4 miljardit eurot ehk 3,33% SKP-st.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 21.04.2026