Prantsuse erakonna Rahvuslik Liit esimees Marine Le Pen nimetas viimaste päevade rahutusi “massiimmigratsiooni ja islamiseerumise otseseks tagajärjeks, mida establishment keeldub tunnistamast”.
Saksamaa AfD esindajad räägivad avatult “paralleelühiskondade kodusõjast”, mida Saksamaa on aastakümneid endale ise kaela tõmmanud. Euroopa linnad ei põle enam ülekantud tähenduses, vaid väga reaalselt. “Noorterahutused” on viisakas eufemism kirjeldamaks seda, mida paljud sõjaväelased ja luurajad on juba aastaid ette näinud – madala intensiivsusega kodusõda.
Euroliit on tõsises hädas. Prantsuse kindralid ja luureanalüütikud on juba 2010. aastate lõpust hoiatanud, et kui migratsioonitempo ja paralleelühiskondade kasv jätkub, lõpeb see relvastatud konfliktiga riigi sees. See hetk on saabumas. Hübriidsõda käib juba täie hooga. Uuskommunistlikud ja vasakradikaalsed ringkonnad väidavad, et punaste ja islamistlike rünnakrühmade taga seisavad mitmed “kurjuse telje” riigid: Iraan, Alžeeria, Venemaa, Hiina ja isegi USA.
Eriti imetlusväärne on Iraani ettevõtlikkus – riik, kes peab avatud sõda Iisraeli ja Lähis-Ida naabritega, suudab samal ajal juhtida kümneid teisi madala intensiivsusega konflikte Euroopas. USA sõjaline doktriin räägib uhkusega kahe suure sõja samaaegsest pidamise võimekusest. Iraan tundub olevat juba kaheksa või üheksa peal.
Eesti on Euroopa Liidu liige. Meie nomenklatuur on alati olnud lojaalne Brüsseli eesrindlikele jõududele, “põhiväärtustele” ja immigratsiooniideoloogiale. Kui Ukrainas algas sõda, heisati sinikollased lipud kõikjal – riigiasutustes, koolides, kultuurimajades ja vallamajades. Annetati raha, relvi, sõjavarustust ja anti head nõu. “Slava Ukraini” oli kohustuslik refrään.
Täna tuleb kasutusele võtta uus refrään, valik on teie: “Nique la police!” – rõve sõim afroeuroopa keeles, “Nique la France!”, “Mort aux flics!” või vana hea “Takbir!”, “Allahu Akbar!”, “Takbir!”, “Allahu Akbar!”, “Takbir!”, “Allahu Akbar!” jne
Nüüd, kui Euroopa on lisaks Ukraina sõjale sattunud hübriidsesse kodusõtta, peaks sama loogika kehtima. Sõda on sõda. Kui me oleme valmis Ukrainat toetama raha ja relvadega, siis tuleb olla valmis ka Euroopa vabaduse eest püksirihma pingutama. NATO artikkel 5, solidaarsus, väärtused – kõik see värk. Meil on tuhandeid mehi, kellel on Afganistani ja Iraagi missioonide kogemus. Just sellist kogemust läheb Pariisi eeslinnades, Marseille’i eeslinnades ja Brüsseli Molenbeeki piirkonnas praegu hädasti vaja.
Meie suured isandad ja maailmapäästjad on alati ja eranditult Euroopa süvariigi ja immigratsiooni poolel. Seega peaksime saatma abi otse neile, kes praegu tänavatel aktiivselt lammutavad. Eelkõige Mustale Blokile. Olgu nad siis anarhistid või islamistid – must lipp sobib mõlemale. ISIS ja anarhosündikalistid on selles osas üllatavalt ühtsed.
Ärge oodake kärarikast süvariigi kampaaniat. Alustage ise. Näitlejad, kirjanikud, riigiametnikud, parasiidid ja idioodid – pange oma sotsiaalmeedia profiilile must lipp. Koguge raha, ravimeid ja tühje pudeleid Molotovi kokteili serveerimiseks. Islamistidel läheb vaja ilutulestiku rakette ja elektritõukerattaid – need põlevad erakordselt hästi ja plahvatavad mõnusa efektiga. Kellel on elektriauto, viigu see Pariisi eeslinnadesse. Kui me saime tuhandeid autosid Ukrainasse saadetud, siis sama palju peab minema ka sinna, kus Euroopa uus normaalsus kuju võtab.
Valige abistajate seast uus “aasta eurooplane” ja koguge mõni miljon kokku. Inimesed annetavad meeleldi, eriti Palestiinast vaimustatud feministid ja homoseksualistid. Nad on ju alati olnud esimesed, kes “marginaliseerituid” toetavad.
Tegutsege. Ärge oodake korraldusi Brüsselist või Kadriorust. Euroopal võib olla piinlik abi küsida või ei teata seal Brüsselis, et me tahame kõiki kogu aeg aidata, sest me oleme südamelt head. Solidaarsus ei tohi olla valikuline. Kui see kehtib ukrainlastele, peab see kehtima ka neile, kes praegu Euroopa linnu Gaza eeskujul “ümber kujundavad”.
Euroopa solidaarsus on eelkõige solidaarsus immigrantidega. Järgmine samm on see ka avalikult välja öelda ja tegudega tõestada. Tegutsege kohe, lambasihvrid, muidu jõuavad läti punased brigaadid teist ette.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 21.10.2026