30.06.2025
Sven Sildnik
Vahel tekib vastupandamatu tahtmine ajakirjanduse lipulaevadele kõige lihtsamaid asju selgitada. Ma annan endale aru, et lehelumumba ei ole võimeline midagi õppima ja puupeavoolu jura ei huvita ammu enam mitte kedagi, aga ikkagi. Kuskil on piir ja kui seda piiri iga päev jultunult ületatakse, siis lihtsalt on vaja sekkuda.
Jõudsin hommikus lugeda kahte lugu, siis oli selle aasta absurdivajadus täielikult rahuldatud. Ühiskondlikud teemad on see vaimne põhjamuda, kus nomenklatuurne dementsus kõige paremini välja paistab, nii ka nüüd. Täielik müstika, miks peaks tervetele täiskasvanud inimestele mõeldud lehes saama sõna sotsirakats? Täiesti arusaamatu, see ei ole kirjanike liidu romaanivõistlus.
Sots Lippus teab ja arvab: “Pere väljavahetamine tooks Reformierakonna kuristiku servalt tagasi.” Kindlasti ei too. Nalja saab, aga midagi ei muutu. Pier Paolo Pere on eelkõige teisejärguline meelelahutaja, kliimaständapi tagumise rea jalatõstja. Pier Paolo Pere võib olla kuskil ametis või seista töötukassa järjekorras. Mis sellest? Ega loll jutt nii ehk teisiti ära ei kao.
Pier Paolo Pere võib molekulideks pihustada, ikkagi on meil põhiseaduse vastased ja täiesti läbipaistmatud e-valimised, mille traditsiooniliselt võidavad Pier Paolo Pere ristiisad, ilmutades kõikvõimalikke anomaaliaid ja mustust. Me võime selle veidriku matta kuue meetri sügavusele ja lüüa kaks eebenipuust vaia läbi südame ning istutada kalli kadunukese hauale kuus hektarit küüslauku – ikkagi on maksud elajalikud ja majandus pekkis.
Pier Paolo Perest ei sõltu elektribörsi manipulatsioonid ega ka nõdrameelsed kliimaideed. Halastamatu elektrikurnamine viib ikkagi firmad pankrotti. Tema ei ole globalistide-satanistide jutupunkte ega rahvusriikide hävitamise strateegiat välja mõeldud, ta ei ole isegi kastiratast leiutanud – tema ei saa neid ka olematuks teha, isegi siis kui ta tahaks.
Sotsidele mõistagi ei ole isikukultus ajalooliselt võõras, aga omistada suvalisele mutrikesele masinavärgis imettegevat toimet, see on ikkagi täiesti ogar. See on nõme ja poolemeelne. Pole vaja sellist jura kirjutada, pole vaja ka avaldada, sotside kapatsiteet on niigi tavaarusaamadesse kinnistunud. Täiesti tühi töö, ainult vihastab.
Ja läheme arvamuslalinaga edasi, nn analüütik Mikk Salu, meile tuntud kui kõige labasem agitaator ja stratkomi tuules vinduv põhulõug, esitab terve rea välispoliitika alaseid väiteid, mis kõik on mõistagi puhas vale. Jutt käib Ameerikast, Euroopast ja Iraanist, ilmselgelt siit midagi mõistlikku tulla ei saa ja ei tule ka.
Esimene põhivale: Tucker Carlsoni isolatsionistlik tiib kaotas mõjuvõimu Donald Trumpi koalitsioonis. Lehelumumbadele meeldib mõelda, et nad on kõikvõimsad, nemad mõjutavad ja teevad, otsustavad ja on. Vale. Tänapäeval on põhiseadusliku päevalehe tüüpi puupeavool kattevari, millega luuakse pettekujutlus ühiskondlikust arvamusest ja legitimeeritakse sel kombel kõikvõimalikke manipulatsioone, korruptsioone ja mahhinatsioone.
Selgitan, e-valimiste näitel, meil on petuskeem, millega sätitakse võimule globalistide sulased. Pettus näib tõepärasem kui virvaajakirjanduses luuakse silmakirjalikult mulje, et globalistlikud jõud on valged, nad teevad head ja neid toetavad üldse kõik. Sama saasta ajavad näost välja kõikvõimalikud uuringud, küsitlused ja tänavatelt leitud juhmakad.
Tucker on loomulikult sõltumatum ja ajakirjanikum kui sm Salu, aga kahjuks ei rahasta tema Trumpi kampaaniaid. Kindlasti on ta tore tüüp, ei vaidle vastu, aga kuulata ma teda ikkagi ei viitsi. Jah, tal on mõju Trumpi valijatele, kes tõesti on viimasel ajal närvis, aga kogu selle ilge pommijama on kokku keeranud ikkagi presidendihärra rahastajad. Selle sõja ja teised, nagu alati.
Selles pole vähimatki kahtlust ja Tuckeri mõju ei puutu kuidagi asjasse. Ma lähen koguni nii kaugele, et väidan – ka Trump ise ei puutu tegelikult asjasse. Money talks, maakeelde tõlkides, rahale jääb alati viimane sõna. See on nii meie meremiihalitega, nn kaitsetööstusega ja kaevandustega, mis tulevad vähimagi takistuseta siis, kui see on kellegi piisavalt kasulik.
Just kirjutas ajaleht, et kõik on kaevandust poolt, ainult iga kaheksas inimene on vastu. Nii seda tehaksegi, luuakse soodne foon ja pressitakse alatute võtetega läbi. Ja keegi pistab nutsu taskusse, siis ei lähe enam korda kliima, loodus ega inimõigused. Inimõigusi ei poolda varsti üldse enam keegi, peagi saame ka selle kohta lehest lugeda, veidi kannatust.
Libaraalid on rahahoorad ja kui see bande oma süvariiklikke susserdusi edasi sepitseb ja ta sepitseb, siis ei muutu midagi. Kui liberaalid on saadetud jalga puhkama, siis andke sellest ka ajalehes teada, enne ei ole mõtet lugeda, sest uudiseid ei ole. Ikka sama jama, ikka samad tolgused.
Mitte midagi ei sõltu Tucerist, sest mitte midagi ei sõltu ameerika valijatest, massidest ega üksikisikust. Tuckeri mõju kohta miljardäridele ja satanistidele-glaobalistidele ei ole midagi teada ja sellest ei maksa tuima näoga jahuda, tõenäoline see igatahes ei ole. Kui taoline mõju oleks tuvastatav, siis oleks elu lill ja ei mingeid probleeme ega sõdasid ei täna ega homme. Paraku…
Teine lausa kentsakas vale: “Trump näitas isolatsionalistidele, kes on tegelikult boss.” Selle lause mõte on, et Trump näitas iseendale, kes on pealik. Kas ta vaatas peeglisse või? Isolatsionalist ta on, kindlasti on. Paar pommi kuskil kõrbes ei ole totaalne sõda ja nagu nüüd vingutakse, läksid need kõik veel pealegi märgist mööda, seega tuleb aina rohkem pommitada, eks ole. nad armastavad pomme. Näeme kas Ameerika ikka lendab Iraanile täie jõuga peale või käib kolme pommi teater edasi.
Kes on tegelikult boss ei selgunud, selle kohta võib teha kaudseid järeldusi ja Piiblimaa suunalisi vihjeid sajab lombi taga aina enam ja ega Jeffrey David Sachs ning muud taolised ei hoia ennast enam üldse vaos. Ei teagi mis nendega peale hakata, kas tuleriit või gulag või mis?
Kolmas totruse meistrikassi kuuluv sajoob on junnakas omaette: “Iisraeli võit Iraani üle on võit ka Euroopale.” Ei ole. Esiteks mingit võitu Iraani üle ei eksiteeri. Mullad majandavad edasi ja kuulutasid just Ameerikale püha sõja. Madin alles algab ja kui ei alga, siis on see juba läbi. Loll vale nii või teisiti. Iraani võidu fantaasiad kuuluvad Ukraina võidu omadega ühte palatisse.
Ja ma ei imestaks, kui ka Eurooplastele mingi häda ja viletsus kaela manatakse, meil siin juba ustavatest pealaõikajatest puudust ei ole, vile peale hakkavad laamendama, nad teevad seda ka ilma autoriteetide juhtnöörideta. Auto siia, nuga sinna, taruiraraa. Sm Salu peab iga sõda õigustama, see on tema töö ja ma loodan, et ta naudib seda. Küllap naudivad ka mõrvatud ja vigased, selle kohta tahaks rohkem lugeda.
Ameerikas on halvasti aga Eestis on palju paremini, lausa väga hästi, meil pole EKRE-l suuri rahastajaid, meile ei saa keegi öelda, et nüüd lähete sõtta, surute põlvili, panete kloostri põlema, vägistate raugad vanadekodus ja kohitsete südamerahus lapsukesi. Me ei tee seda. me oleme head.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 30.06.2025