Teisipäeval eetris olnud saade Laser rääkis vabariigi uhkusest – poolekilomeetrisest tankitõrjekraavi jupist. Üldise sõjahüsteeria taustal mõjus meieni toodud info rahustavalt. Kraavikaevamise võimekus on meil kahtlemata olemas. Kraav näeb välja nagu päris kraav ja vastab ka parameetritelt ligilähedaselt funktsionaalsele kaitserajatisele.
Kas kraavijupp on õigel poole aeda? Jah, kraav on õige, aga aed on küll valel pool kraavi. Kraavi oleks vaja vähemalt 40 km, aga oh häda, raha pole. Annetage puudustkannatavale ministeeriumile. Piir on muidugi kordi ja kordi pikem kui 40 km, kuid sood on abiks, aga neid tänuväärsed märgalasid pole lihtsalt piisavalt. Arvestades soode kaitsevõimet, on meil ¾ piirist vägagi hästi kaitstud. Soode on meie iseseisvuse ja vabaduse garant.
Esiteks tuleb märkida, et Eesti sood on sügavamad ja turbasemad kui Ukraina madalsood, mistõttu on T-90 kinnijäämise oht suurem, eriti suurtes rabades nagu Soomaa või Nigula, kuhu me need tõpranäod ka meelitame. Seega ei ole meil mitte vähe kraave, vaid liiga vähe soid. Arvumaagias väljenduvad soo militaarsed väärtused järgnevalt:
Külmunud talv (-10°C ja alla): Vene tank T-90 võib läbida Eesti madalaid soid (nt siirdesood), kui pinnas on külmunud vähemalt 30 cm sügavuselt ja maastik on eelnevalt läbi luuratud. Tõenäosus on keskmine (50–70%), kuid sügavad soosilmad ja paks lumi vähendavad võimalusi.
Sulailm (0°C ja üle): T-90 läbimise tõenäosus on väga madal (10–30%), kuna soo kandevõime ei talu tanki pinnasurvet, põhjustades kinnijäämise. Sügavad rabad (nt Kakerdaja) on praktiliselt läbimatud. Siin on ka kliimasoojenemine meie liitlane.
Loodusliku soo tekkimine võtab sadu aastaid, kui metsa ja põllumaa läbimatuks mülkaks muutmine on palju lihtsam. Kraave kaevata ei tohiks üleüldse, vastupidi, olemasolevad kraavid tuleb kas kinni ajada või tammidega tõkestada.
Siinkohal on abiks koprad, kes rajavad tamme tasuta, puhtast entusiasmist ja kurjusest. Juhul kui kopraid ei segata, teevad nad tiblade edasiliikumise täiesti võimatuks.
Mis siin keerulist on, too koprad kohale ja lase neil lammutada. Riiklik tammikopraaretus oleks tänuväärne iduettevõte. Lisaks tuleb tammidega tõkestada ojad ja jõed. Vesi tõuseb, liigvesi koguneb ja ka kõige hoolsamalt kuivendatud ja kultiveeritud maastik muutub läbimatuks mudaauguks. Teed lagunevad, mets määndub ning mõjub õudusfilmi dekoratsioonina. See on megaheidutus.
Oluline on see, et tankitõrjekraav nõuab lisaks aedu, traattõkkeid, kalleid raudbetoonist pevkurihambaid, miinivälju ja punkreid ning kaevikuid. Aga neid ei ole ja kas üldse tuleb, ei ole teada. Iga ametnik ja ekspert andis kaitserajatiste valmimiseks erineva aastaarvu.
Teadlikult ja tahtlikult läbimatuks mülkaks muudetud Setomaa on aga täiuslik kaitseliin, traadi ja betooniraha võib kanda samadele arvetele, kuhu läks 707 jäljetult kadunud Kaitseministeeriumi miljonit. Seega kaitsetahe suureneb veelgi, kui sul on 700 milli asemel kaitsta miljardeid, siis sa võitled letaalse lõpuni.
Projekt “Castor fiber200” võib saada varem valmis kui punkrid ja miiniväljad ja muud möllud. Eriti kui panustada kobrastele, kellel pole Eesti riigi, surijakassa ja maksuametiga mingeid kanalaid kitkuda. Kobras ei reeda oma tammi kunagi, pealegi võib ta ligitikkuvale kodanikule pikad kollased hambad reiearterisse lüüa ja siis kiirabi enam mingi valemiga kohale ei jõua. Ennegi juhtunud.
Kopratamm on kõige lihtsam asi üleüldse, ei midagi enamat kui hunnik puuoksi, samas on see tõhus kaitserelv. Teadus kinnitab, et koprad on võimelised veetaset fenomenaalselt tõstma.
Väikesed veekogud (kraavid, ojad): koprad suudavad tõsta veetaset tavaliselt 0,5–2 meetrit tammi taga, olenevalt tammi kõrgusest ja veekogu sügavusest. Näiteks Eestis, sh Pärnumaal, on täheldatud, et väikestes kraavides võib veetase tõusta kuni 1–1,5 meetrit ühe tammi tagajärjel.
Suuremad jõed: suurematel jõgedel (nt Pärnu jõgi) on tõus väiksem, tavaliselt 0,3–1 meeter, kuna vool on tugevam ja tamme on raskem ehitada.
Mitme tamme mõju: koprad ehitavad sageli mitu tammi järjestikku, eriti pikkadel veekogudel. Sellisel juhul võib veetase tõusta kumulatiivselt kuni 3–5 meetrit üle mitme tammi, eriti madala vooluga ojades või märgaladel, nagu Soomaa rahvuspark Pärnumaal. Soomaa piirkonnas on täheldatud, et kopratammid võivad luua ulatuslikke üleujutuspiirkondi, kus veetase tõuseb märkimisväärselt, mõjutades hektareid maad.
Maksimaalne potentsiaal: harvadel juhtudel, kui koprad ehitavad väga suure ja tugeva tammi, võivad nad tõsta veetaset kuni 2–3 meetrit ühe tamme korral või rohkem, kui tamme on mitu.
Maailma rekordtamm on Kanadas, Alberta provintsis, 850 m pikkune, see monstrum on tõstnud veetaset mitme meetri võrra. Kahjuks Eestis selliseid ekstreemseid juhtumeid veel ei esine. Alberta kobraste röövimine ja Setomaale smuugeldamine ei tohiks aga meie sõjaväeluurele olla ülejõukäiv meelelahutus.
Midagi ei ole väga halvasti ka siis, kui jääb see 500-meetrine jupp ja midagi rohkem ei juhtu ning koprad hüppavad ka alt ära. Tank on niikuinii sõjaajaloo minevik, mis asetub sujuvalt muuseumisse rüütli raudrüü kõrvale.
2025. aastal on vantidel tankide kasutamine drastiliselt vähenenud – välditakse massilisi kolonne, kasutades pigem väikeseid rühmi (1–5 tanki) jalaväe toetusel. Septembris 2025 kaotati ainult 68 tanki, mis näitab vähenenud kasutust, varem pandi põlema tuhandeid ja tuhandeid tanke.
Taktika on muutunud: septembris 2025 kasutab põlisvaenlane rohkem jalaväge, mootorrattaid ja ATV-sid, et tanke kokku hoida. Kobraste abiga või ilma, tsikli ja ATV võtab maha aiateibaga.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 06.10.2025