Kõik aiaääred on täis sotse, kommuniste, uus- ja muinasmarksiste ning muid punaseid ja karvaseid. Kommariliike on tänapäeval rohkem kui eskimol lumebrände või Kristina Kallasel väljamõeldud sugusid. Kultuurisõjas on nad meie vaenlased ja kõigil neil on üks ühine tunnus – nad ei lase ennast segada faktidest, argumentidest, aktuaalsest reaalsusest, teadusest ega tervest mõistusest.
Mis ka ei juhtuks, kommar ajab ikka oma joru. Kommude eestvedamisel lähevad aga asjad alati ja igal pool halvasti. Sotsialism on igal pool ja alati läbikukkunud, kommunistlikud ideed, olgu nendeks eraomandi kaotamine, massiimmigratsioon, kliimasoig või homodogmaatia, on alati kaasa toonud laostumise, majandusliku ja moraalse allakäigu.
Mingi aja eest toodi eduka sotsiriigi näitena Rootsit, aga ka seal on asi hapu. Presidendihärra Trump kasutab Rootsi Kuningriiki nurjunud immigratsioonikriitika õpiku näitena, väites, et riik on “surnud” või “muutunud täiesti teistsuguseks” pagulaste tõttu. Nii on, vaidlema hakkab siin ainult kommunist.
Kommunist, olgu ta siis uusmarksist, kriitiline rassiteoreetik, kriitilise pedagoogika õppejõud, seksiveidruste kväärteoreetik, post-kolonialismi ekspert, intersektsionaalne feminist, soouuringute entusiast või mõni muu sarnane, siis ei lase ta ennast oma kummalises ja täielikult ekslikus usus kuidagi kõigutada.
Nendega ei saa vaielda, neid ei too mõistusele teadus ega terve talupojamõistus. Tegemist on kinnismõtteliste fanaatikutega, kes oma eksiõpetuse võrkudest kuidagi välja rabeleda ei suuda. Sotsialism on täielik jama, aga nemad, vaesed loomad, kangutavad muudkui edasi. Raske on toimuvat seletada ainult Marcuse ja Adorno kriitilise teooriaga.
Kriitiline teooria on lihtne nagu lapsemäng: kogu ühiskond, kultuur, keel, kunst, haridus, sugu, perekond, teadus ja isegi teadvus ise on võimu- ja klassivõitluse vahendid. Kapitalistlik ühiskond on loodud selleks, et valitsev klass (tänapäeval „valge heteroseksuaalne patriarhaat + kapital“) säilitaks oma võimu.
Nüüd pole muud kui lammuta. Kõik on kokku rõhumine. Argument on rõhuv, teadus orjastab ja terve mõistus on patriarhaalne peksupink. Väga kena kõik, siiani on asi arusaadav, aga kui see kõik ära lammutada, siis peaks asi minema paremaks, eks ole. Lammutatud on juba Prantsuse revolutsioonist peale.
Prantsuse mässumehed tapsid suurusjärgus 5% elanikkonnast 10 aastaga, sama tegid hiljem Hispaania punased ja nõukogude lihunikud, kelle hingel on koguni 15–20 % rahvastikust 35–40 aastaga. Ja mis oli tulemus? Laibad, loomastumine, viletsus ja ajupestud ning riiki varastavad molkused.
Mäletan seda kõike väga hästi. Ja nad tahavad seda uuesti, igal pool ja maniakaalse kirega. Ameerika on küll hetkel revolutsioonile selja keeranud, aga meie pooletoobiste valitsus ja eurodebiilikud jätkavad kuni viimse hingetõmbeni. Mingid arvutused ega ajalugu siin ei aita. Aju on välja lülitatud.
Kuidas nad seda teevad? Kommunistlikul ajupesul on hämmastavalt palju ühist surmasektide mõtte peatamisega. Jonestowni, Heaven´s Gate ja muude sarnaste ajupesul on 10 etappi, millest teeme siin põgusa ülevaate:
1. Armastusega pommitamine (Love bombing). Uustulnukas ümbritsetakse kiire ja intensiivse tähelepanu, kiitusega, kallistuste ja „sa oled eriline“ sõnumitega. 24/7 tähelepanu, kingitused, „sa oled meie perekonda kaua oodatud“, “sinust saab suur õpetaja”.
Tekib tugev emotsionaalne sõltuvus grupist. Meie poliitilises kontekstis, sa oled hea inimene, tahad kangesti neegreid ja seksualiste aidata, räägid nii nagu peab ja säilitad haruldase privileegina oma palgavaese töökoha. Tere tulemast valgete jõudude peegelparketile.
2. Isolatsioon. Ohver lõigatakse ära sektivälisest maailmast – perekond, vanad sõbrad, internet, telefon on keelatud. „Välised inimesed on kurjad“, „nad ei mõista meie tõde“, ohver kolib ühiselamusse ja tema ainsaks inforallikaks jääb surmasekt.
Meil on ühiselamu asemel euroliit ja silmapiiril terendab 15 minuti vangla. Meil on internet kontrolli all, kõiki sidevahendeid kuulatakse pealt, kogu peavoolu meedium on totaalselt kommunistlik, alterntiivmeediat represseeritakse. Vahendeid on rohkem ja võimalused on külluslikud. Väljas ei olegi enam kedagi, kõik on kõrvuni sektis sees.
3. Une- ja toidu- ja ajakava kontroll. Magatakse 4–5 tundi ööpäevas, söögiajad on ebaregulaarsed, palju füüsilist tööd. „Unevajadus on egoism“, „paastumine puhastab hinge.“ Füüsiline ja vaimne kurnatus muudab aju kergesti mõjutatavaks.
Sellesse mudelisse sobib hästi veganpropaganda, nagu ka kurnav palgavaesus, mis sunnib inimesi kokkuvarisemiseni rügama. Siin on veel palju ära teha, aga suund sitikasöömisele on ühemõtteliselt selge.
4. Informatsiooni kontroll. Mittedogmaatilised uudised on keelatud ehk filtreeritud. Tsensuur süveneb iga päevaga. Teisitimõtlejad vaigistatakse. Ainult juhi headuse sõnumid on lubatud.
„Ära loe midagi alternatiivset, seal on ainult valefaktid ja vandenõuteooriad“. Meedia, meelelahutus, haridus ja kultuur on ühtlaselt ümisev surmasekti siseraadio. Tekib must-valge maailmapilt: meie = head, kõik teised = kurjad putinistid.
5. Mõtete peatamine (Thought-stopping). See on võtmeküsimus ja me näeme, kui hästi see meie kommunistide puhul töötab. Iga kahtlus või kriitiline mõte peatatakse kohe rituaalidega. Mantrad, laulmine, palvetamine, „peatage mõtted“ käsud, füüsiline valu.
Ja nii see ongi, iga eriarvamuse peale alustab orjade koor kas sallivuse või sõjaloitsu, vahet pole. Inimene kaotab võime iseseisvalt mõelda. Tühistamised, vallandamised, kontode kustutamised on igapäevased asjad, Euroopas ka vangistamised. Pededogma vastu eksinud Veidemann saab nii, et suled sahisevad. Nii nad õpivad oma mõtteid peatama.
6. Foobiate sisendamine. Sisendatakse surmahirmu grupist lahkumise ees. „Kui lahkud, saad vähi/surevad ka su lapsed“. Lahkumine tundub võimatu. Mäletate milliseid õuduslugusid räägiti Inglismaad ees ootavast katastroofist, kui UK otsustas EUst lahkuda. Tegelikult ei juhtunud midagi.
Lambakarjast ei tohi ära minna, pane aga mask ees, süstimaja poole punuma – muidu sured. Kliima ja Putin tapavad ka kohe ära jne. Maksa aga rohkem makse ja sorteeri prügi nagu loll. Surmahirmu külvamine on meil pandeemiline.
7. Identiteedi hävitamine ja uue loomine. Vana nime kohta öeldakse „see on su vana ego, see on surnud“. Antakse uus nimi või number. „Sa oled nüüd vend nr 74“. Inimene tunneb, et ilma grupita ta ei eksisteeri.
Nime asemel kasutatakse isikukoodi. Meil võid sa saada ka uue soo ja siis oled sa õnnelik, austatud ja kliimaneutraalne. Kohitsemine on soovitatav. Kohimeelsus kohustuslik.
8. Seksuaalne ja finantsiline kontroll. Raha antakse ära, seks on kas keelatud või ainult juhi loal. „Kõik vara on jumala oma“, „keha ei kuulu sulle“. Tulemuseks täielik sõltuvus grupist.
Uuskommunistid võitlevad eraomandi vastu, nügivad autosid linnadest välja ja maksustavad maavaldusi. Õige kroonuseks on ikka kahe mehe vahel ja soovitav on neegri kaasamine kolmandaks.
Nn nõusolekuseadus on seksi hirmutavaks ja ebakindlaks muutmine. Iial ei tea, millal vangi pannakse. Finantsiliselt nuhitakse pankades ja jutlustatakse digiraha õnne – täielik kontroll mõistagi.
9. Süü ja häbi tsükkel. Iga viga = avalik alandamine, siis andestus kui „armastust“. Avalikud „puhastusseansid“, enese süüdistamise rituaalid. Inimene tunneb, et on väärib karistust ja grupi armastus on ainus pääsetee.
Enesealandamine võiks olla paremini korraldatud, aga vähemalt avalik häbistamine järgneb igale ideoloogilisele väärsammule. Kindel.
10. Lõplik „snap“ (murdumine). Tavaliselt tuleb hetk (nt 3–6 kuul), kus inimene murdub ja ütleb „ma kuulun siia igavesti“. Pärast seda hakkab ta ise teisi värbama.
Endine identiteet on hävitatud, uus grupidentiteet on kõik enda alla matnud. Selliseid kloune näeme me enda ümber lõputult. Muud meedias pildile ei pääse. Pakun, et 60% ulatuses on elanikkond juba murtud.
Parku on uusi identiteete kujundatud kampaania korras ja kaootiliselt. Meil on süstitud ja teised. Mõlemad grupid jagunevad omakorda Ukrainat pooldavateks ja teisteks.
Kõik eelmainitud grupid aga jagunevad omakorda kliimafanaatilisteks ja mõõdukateks, need omakorda jagunevad omasooiharateks ja heteroteks, et mainida ainul peamisi identiteete. Säilinud on ka mõned eestlased, kes omakorda on jagunenud nii ja teisiti.
Identiteet ise ilmselt ei olegi hetkel nii väga oluline, tähtis on, et massid oleks nõus oma identiteeti sõrmenipsu peale vahetama ja siin ma tõesti mingit probleemi ei näe. Pole tähtis kas slava ukraina või slava anaal ehk slava süstal, peaasi on ikka slaava ja et ei oleks mingit surmasektile vastukobisemist.
Pilt tundub kurb, aga igal halval asjal on ka positiivne aspekt. Kui ühiskond või vähemalt selle nomenklatuur on totaalselt ajupestud, kuni selleni, et nad on võimelised oma mõttevada peatama, siis on see paha, kui valitsevad lurjused. Kui aga mingi ime läbi või USA luikvalge kahuripaadi toel kehtestatakse tervemõistuseline ja eestimeelne valitsus, siis on kõik hästi.
Kõik mörisevad hümni kaasa, lõpetavad vastava korralduse saades perverssused, varastamise ja riigireetmise ning hakkavad laulukaare all kõik koos kiitma perekonna, rahu ja põhiseadusliku õigusriigi hüvesid. Loodan seda õige pea lähedalt näha.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 11.12.2025