24.09.2024
Sven Sildnik
Kui te tahate valitsusele keerata, siis korraldage küsitlus: viimase aja küsitlused häbistavad, paljastavad ning alandavad vaenlaste valitsust VaVa ja kontrollitud koalitsiooni KoKo kogu südamest ja süsteemselt. Küsi mida tahad meie väikese paljukannatanud riigi kohta, tulemus on alati negatiivne.
Kord peavad 80% vastanutest valitsust vaenulikuks röövlinäoks, nüüd küsiti, kas tahate sellele röövlile makse maksta ja röövimisteenuseid tarvitada – inimesed ei taha. 64% eelistas madalamaid makse ja vähem riiklikke teenuseid ehk niinimetatud õhemat riiki. Ühesõnaga, teenus on saast ja ei ole seda hullumeelset hinda väärt.
Mind isiklikult jätavad külmaks nii abordi- kui sõjateenused, vihale ajavad kliimateenused, transseksuaalsed globaalteenused ja valelik propaganda, aga need raudtee-, elektri-, lennuasjanduse- ja kaevandusteenused, pole midagi kommenteerida, jäledus, õudus, kui saaks, valaks teibaga. Maksa ennast haigeks ja vastu pakutakse hullumeelset jama.
Oleks veel, et raha varastatakse ära, see on küll kuritegelik, ent inimlikult mõistetav. Osa maksusaagist muidugi läheb vasakule ja see teeb neile pooletoobistele au, aga väga palju ikkagi lihtsalt raisatakse ära. Investeeringud homoseksualismi, friigienergiasse, Kreeka võlakirjadesse, ründerakettidesse, no see ei ole normaalne. Rahast on kahju, ausatest varastest on ka kahju, neil on ometi õigustatud ootus?
Kui üks inimene on psüühiliselt haige, siis leitakse talle ravi, aga kui terve valitsus on peast kliima, siis apteegist rohtu ei saa. Mingit lahendust ei paista esialgu kusagilt, õhkkond muutub iga päevaga ebatervemaks. Varsti hakkavd molübdeeni ja kulda kaevandama ja teevad pensionite indekseerimisele lõpu. Kahju inimestest, head inimesed olid.
No jah, küsitlustest paistab välja küll, et röövimine ja peetimine inimestele ei meeldi, isegi kroonulehed poole suuga torisevad. Aga kuskilt ei paista euroopalikke massimeeleavaldusi, Rootsi stiilis autode põletamist, ei mingit õiglase vihaga laamendamist. Kas sellest palju abi oleks, aga hirmu ajaks globalistidele naha vahele küll.
Mäletan vene aega, kommunistide okupatsiooni, jube oli, täiesti mõistusevastane jõuramine, kliima asemel oli siis arenenud sotsialism, sõjafilmid, viisaastaku plaan ning enamlaste partei tegelikkusest irdunud kongressid, uudised rääkisid neegrite peksmisest Ameerikas ja rauasulatusahjudest. Sugude asemel pöörati küll jõgesid, aga ka siis oli tulemuseks katastroof. Viinereid ei olnud võimalik kusagilt hankida.
Võideldi rahvusvahelise imperialismiga ja kaotati. Ehitati helget tulevikku ja kõik varises kokku. Iga lõust, kes ekraanile ilmus või lehte torgati, ajas öökima. Inimese õnne nimel aeti kõik hulluks, aga siis oli vähemalt riigi varastamine ka lihtrahval võimalik – kes tõi koju tellise, kes juustukera, kes pastaka. Polnud seda pastakat kellelgi vaja, aga hingel hakkas kergem.
Nüüd pead kohvimasina varastamiseks olema peaminister. Nõukogude süsteem oli küll sama nõdrameelne kui VaVa ja KoKo, kuid seda oli mitmel põhjusel lihtsam taluda. See oli vägivallaga toodud võõras hirmuvalitsus, seda esiteks. Nüüd röövivad ja kiusavad taga justkui omad.
Teiseks juba mainitud pandeemilised riigivargused, kolmandaks meeletu joomine, isegi töö juures joodi, see oli normaalne. Ajakirjandusmajas oli lõunaks kõik täis, lihttöölised ilmselt olid juba hommikust peale vines. Antidepressante ei tuntud, ei olnud ka vaja.
Neljandaks Soome televisioon, põhjarannik nägi pildikastist banaane, Bondi filme, karvaseid muusikuid ja kuulis mingit teist juttu – jäi mulje, et kuskil on parem elu, et neil seal on hea olla, et neil on terve mõistus peas, ohh kui ilusad hinnasildid on lihatükkide juures. Kui veab, saab seda imet oma silmaga vaadata, osta närimiskummi ja sellega pärast veel aastaid hoobelda.
Nüüd pole enam mingit lootust, lääne pettus on läbi nähtud, ilusad reklaamid ei pane enam kellelgi silma särama, närimiskumm ei aita, pole kuskile põgeneda, pole millestki unistada, pole mingit alternatiivi, kui just Ungarisse ei koli. Ungari on aga väike, kogu maailm sinna ei mahu. Ilmselt kõiki ei oodata ka.
Lääne lummust me enam tagasi ei saa, seda läänt ei ole enam, kõik on mingeid uuskommuniste ja sataniste punnis täis ja mandub. Ka riigivarastamine ei tule sinu ega minu jaoks enam kunagi tagasi, ei taha ka. Totaalne joomine on muidugi lihtsalt taaskehtestatav, aga see ei ole lahendus. Kas on veel midagi, mida eelmise okupatsiooni ajast õppida?
Ainult üks asi. Rahvas oli ühtne, kõigiga sai omavahel vene võimu sõimata, kõik tahtsid Eesti riiki. Taheti saada vabaks, võõrvõim oli tülgas. Väärtused olid paigas. Väärtused tuleb taas paika saada, taas tuleb hakata püüdlema vabaduse ja oma riigi poole. Aitab uuest võõrvõimust ja selle sabarakkudest. Kõrini villand.
Küsitlused näitavad, et me saame aru, mis on halb, VaVa on halb, KoKo on halb, maksutõus on halb ja maksutõusud ei peatu, sest türannide hullumeelsed projektid neelavad hiigelsummasid. Aga ma ei ole kindal, kas me teame, mis on hea? Mina tahan Eesti riiki tagasi, ma ei taha võõraste isandate debiilse rõhumise all elada. Aga kas mul Eesti riigist kellegagi rääkida? Muidugi on, aga mitte kõigiga, ilmselt ka enamusega mitte.
Mitte kedagi siin maailmas ei huvita, kuidas me hakkama saame ja kas välja sureme, ei hooli meist ei suurfirmad ega suurriigid, ega ka väikesed mitte, ei too maarahvale õnne ei kalifaat, neomarksism, hiina kommunism ega Putin. Ainus võimalus siin inimese moodi elada, on ehitada üles põhiseadusliku korraga Eesti Vabariik – eesti rahvuse, kultuuri ja keele jaoks.
Kes seda võiks teha? Kas sotsid, limukad, reeturid või sõjardid? Kindel ei. Nende mõte kastijalgrattast ja sundsüstimisest kaugemale ei ulatu. Lihtne talupojamõistus ütleb, et ainus kellele loota, on konservatiivid, EKRE, paljukirutud retoorikud, tagurlased ja mõtteroimarid. Meeleldi kuulaks mõnda vastuargumenti ja naeraks.
Sisepaguluses 24.09.2024