Haridusminister on meil pesuehtne julgeolekurisk. Laste teadlik muutmine mörisevaks biomassiks, ilma oskuste ja teadmisteta ajupestud tolgusteks, on kahjulik nii rahvale, riigile kui kultuuri järjepidevusele nagu ka estraadirahva kaitsevõimele. Nüüd tahab koalitsioon eksamid klounaadiks muuta.
Tsiteerin, et mind ei kahtlustatakse hullumeelses sonimises: “Võimuliidu koalitsioonilepe näeb ette, et tulevast kevadest põhikooli lõpetamisel takistust ei ole, samuti kaob järeleksamite kohustus.”
Täpselt selline plaan neil kahjuritel ongi: “«Põhikooli lõpueksam sooritatakse ühe korra ning õpilane lõpetab põhikooli selle tulemusega,» ütles HTMi üldhariduspoliitika osakonna juhataja Ülle Matsin. Lõpueksamitel jääb küll 50 protsendi lävend, aga see ei ole lõpetamise eeltingimus.
Eksam muutub puhtaks formaalsuseks, eksam on endiselt olemas, aga kool on lõpetatud mistahes tulemusega, seega kaotab õpilane vähimagi motivatsiooni oskusi ja teadmisi omandada. Sellised koolid on kaotanud mõtte ja tuleb kinni panna. Vanasti koolis õpetati lugema ja kirjutama, nüüd jääb sellest kõigest järgi ainult 20 soo perverssed kommariluulud.
Tavateadmine kohaselt ja see teadmine põhineb ajaloolisel kogemusel, on kool ainult siis tõhus, kui metoodika on stabiilne, traditsiooniline ja äraproovitud. Pidev revolutsioon haridusvaldkonnas on kõige kindlam viis kaasa tuua kaos. Teine faktor, mis tagab hariduse kvaliteedi, on oskuste ja teadmiste kontrollimine, hinnete panemine, eksamid, testid jms.
Maailmarevolutsioon haridusministeeriumis algas juba ammu enne käesoleva punaaktivisti märatsemist. Asi on muidugi läinud iga päevaga halvemaks. Samm-sammult on ka hindeid asendatud lilleõite ja naerunägudega ja räägitud on õpilaste õnnest ja loovusest, mis tegelikult tähendab kujuteldamatut juhmistumist.
Nüüd on aga asi juba päris käest ära ja koolid on muutuma haridusasutuste vastandiks, täielikuks silmamoonduseks, pettuseks ja alatuseks, nagu seda väga kujukalt kirjeldab hiina prohvetlike võimetega kirjanik Lao She oma 30nendatel valminud romaanis “Kassilinna saatus.” Küsimus on laste vaimsetes võimetes, selles, et haridus on kujunenud ja kujuneb aina enam sotsiaalse vaimse peetuse taimelavaks.
Ma julgen seda otse välja öelda, globalistid-satanistid teevad meie lastest idioodid. Mingi aeg tagasi kaotati ära lõpukirjand, sest see käis lihtsalt üle jõu. Haridussüsteem on pankrotis, sest kirjutamine ja arvutamine ei saa enam selgeks. Need on põhilised oskused ja eluks ääretult vajalikud.
Lapsed ei suuda juba ammu enam kirjutada kirjandeid ja nüüd ei ole nad ka võimelised matemaatika eksamit sooritama, enamus neist. Haridusminister Kallas peaks kokku kutsuma kriisi- ja allakäigu erikomitee, probleem tuleb lahendada, mitte sellest mööda vaadata ja eksamid formaalsuseks muuta.
Kallase ja muude sarnaste uuskommunistide sihikindla tegevuse tulemusel meie lapsed loomastuvad ja muutuvad degenerantideks. See on väga halb. Tsiviliseerimata kirjaoskamatute noorkommunistide kontingent ei kõlba millekski muuks kui parasiteerima, perverte rahuldama ja tänavatel laamendama, nagu BLM ja Antifa kogemus kujukalt tõestab.
Üleüldine debiilsus on rahvusriigi, kultuuri, majanduse ja kaitsevõime lõpp. Toon ühe värvika episoodi ajaloost, Vietnami sõja ajal oli USA kaitseministriks Robert McNamara, kes aastatel 1966–1971 käivitas Projekti 100,000. Siin on ilmsed paralleelid E200 nimelise totaalse nurjumisega.
Projekt 100,000 sai rahvasuus värvika hüüdnime “MacNamara Boys” või koguni “McNamara’s Morons” maakeelis siis McNamara poisid või McNamara idioodid. Legendaarne programm kaasas, võimestas ja relvastas 320 000 meest, kes varem olid mobilisatsioonist vabastatud madalate IQ (alla 80) tõttu, olid füüsiliste puuetega ehk pätid.
Programm oli mõeldud lahendamaks värbamisprobleeme, aga ka selleks, et saada silma alt ära kõikvõimalikud hälvikud. Mõte oli halb ja projekt osutus katastroofiks, paljudel debiilikud saadeti lahingutulle, väga vähesed aga tulid tagasi. McNamara ise nimetas seda hiljem oma “suurimaks veaks”.
Debiilikud ja idioodid surid lahingutes kolm korda sagedamini kui keskmine ning kannatasid rohkem vigastusi, kuna nende madal intelligentsus raskendas kohanemist ja ülesannete täitmist. Programm moodustas umbes 25% USA armee Vietnami-sõduritest. Kui Kallasel ja muudel revolutsioonilistel madrustel lastakse edasi laamendada, siis on kogu meie kaitsevägi McNamara idioodid ja mitte ainult kaitsevägi.
Hea on teada, et ameerika sõjaväelased õppisid kurvast kogemusest. Nüüd usaldatakse IQ-teste rohkem kui sõjardite haigeid ja ebainimlikke fantaasiaid. Debiilikud hoitakse relvadest ja laskemoonast eemal, sest nad on ohtlikud endale ja teistele. Tark oleks nad ka ministeeriumitest välja rookida.
Me oleme liberaalide juhtimisel teel McNamara Eestisse. Debiilsus võib olla meditsiiniline probleem, kuid samuti võivad madala IQ põhjused olla sotsiaalsed. Näiteks joodikuperre sündinud lapse kasvatavad üles koerad või laostab laste vaimsed võimed Kallase degenerantlik vasakpoliitika.
Kui sa lapsi ei õpeta, siis nad on lollid. Kui kõik on lollid, siis on kõik läbi. Haridus on meil niigi halb, aga selle asemel, et asjad korda teha, loobutakse üldse sisulisest haridusest ja see on allakirjutanu tagasihoidlikul eksperthinnangul andestamatu riiklik kuritegu.
Uuskommunistid teevad meie lastest McNamara idioodid. Kriminaalidele totaalne loomastumine ja juhmistumine muidugi sobib, puupäine lambakari ei märkagi, kui Kaitseministeeriumist kaob 707 miljonit või enamgi veel.
Need lojused tõpranäod peatada! Kes on selleks võimeline? Muidugi EKRE.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 10.10.2025