22.01.2025
Sven Sildnik
Kunagi kukkus kokku üks CCCP nimeline kurjuse impeerium, keegi talle kaasa ei tundnud, isegi vanad bolševikud hingasid kergendatult, kuklalaskude ja peldikupaberi puudusega oli selleks korraks lõpp. Et see kõik kliimakommunismi kujul vaikselt tagasi tuleb, poliitilised protsessid, tsensuur ja vaesus sealhulgas, ei osanud keegi ennustada.
Millest rääkisid sellel murrangulisel hetkel inimkonna helgemad pead? Enamus peksid segast nagu ikka, ometi kerkisid muude hulgast esile ninatargad filosoofid ja valeprohvetid, kes hakkasid kuulutama ajaloo lõppu. Ajaloo lõpust sai suur hitt, see tõrjus peagi kõrvale postmodernismi ja diskursuse.
Diskursusega on siiani halvasti. Ajaloo lõpu jutt oli keeruline ja segane, mõte aga lihtne: enam ei juhtu midagi, kõik jääb nagu on ja asi sellega. Eriti rõõmsad olid ajalootudengid, kes mõistsid kohe, et teatavast perioodist peale pole vaja enam meelde jätta ühtegi aastaarvu ega nime, sündmustest rääkimata. Kui tead seda tüüpi, kellel on plekk peas, siis on kõik hästi ja grant jookseb, silmas peeti siis peasekretär Gorbatšovi.
Mihhail Gorbatšovist aga ei saanud ajaloo hauasammast. Algasid jamad hiinlaste ja musulmannidega, kaotatud oopiumisõjad ilmselt siiski lähevad ajalukku, aga siis ei olnud see veel sugugi kindel. Massiimmigratsioon, riiklik homoprostitutsioon ja muud globalistide sigadused tundusid alguses naljakad, aga peagi sai sellest kommunismivääriline luupainaja
Ajaloo lõpu müügimeeste suud aga poleks sulgenud ka tuumasõda, juttu jätkus kauemaks. Millal maailma lõpp ise ära lõppes, ei oska keegi öelda, igal juhul sundsüstimise ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse kampaaniate kõrvale enam mingit muud agitatsiooni ei mahtunud. Kõik jäid vaid või polnud neid enam kuulda, isegi Greta Thunbergi hala mitte.
Isiklikul enam kui poole sajandi pikkusele kogemusele toetuses võin kinnitada, et elame kõige huvitavamal ajal, mida ma mäletan, Noored, te pole midagi kaotanud, Praegu on sobiv aeg Euroopa Liidu “vabatahtlikust desinformatsiooni vastasest” kokkuleppest taandumiseks, mille sotsiaalmeedia ettevõtted olid varem sunnitud vastu võtma. Ja Google on nüüd just seda teinud.
“Tugevdatud” Desinformatsiooni Tegevusjuhend võeti kasutusele veebitsensuurija valitsuste surve kõrgajal sotsiaalmeedia platvormidele mõlemal pool Atlandi ookeani – 2022. aasta juunis, ning ühel hetkel oli sellel 44 allakirjutanut.
Üks nendest, kes on vahepeal välja astunud, on X, ja see juhtus varsti pärast seda, kui Elon Musk Twitteri üle võttis.
Nüüd, kui “vabatahtlikust” koodeksist saab ametlikult osa EL-i tsensuuriseadusest, Digitaalteenuste Seadusest (DSA), kasutas Google võimalust teatada Brüsselile, et ei hakka järgima seaduse nõuet lisada faktikontrollijate arvamusi otsingutulemustes või kasutama neid YouTube’i sisu kustutamiseks või algoritmiliseks järjestamiseks.
Nende DSA nõuete vastuvõtmine “ei ole lihtsalt meie teenuste jaoks asjakohane ega efektiivne,” ütles Google’i globaalse poliitika president Kent Walker kirjas Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia asepeadirektorile Renate Nikolayle, teatasid allikad.
Samal ajal taandub Google “kõigist faktikontrolli kohustustest Koodeksis” – see viitab allakirjutanute koostööle “faktikontrollijatega” üle EL-i liikmesriikide. Koodeks nõuab ka tehnoloogiaettevõtetelt sisu märgistamist, poliitiliste reklaamide märgistamist, “desinformatsiooni levitamises” süüdi leitud kasutajate rahastamise peatamist jne.
Kuigi Google’i tsensuuriaparaat ei kasuta niigi kolmanda osapoole “faktikontrollijaid”, tõlgendatakse uudist ettevõtte otsusest EL-ile selles küsimuses vastu astuda kui järjekordset tõendit, et sotsiaalmeedia hiiglased vabanevad mõnedest piirangutest, mida ametivõimud neile viimastel aastatel on kehtestanud.
Meta teatas hiljuti, et lõpetab oma faktikontrolli süsteemi USA-s, et anda Facebookis ja Instagramis rohkem ruumi sõnavabadusele, kuid jääb EL-is endiselt Koodeksi allkirjastajaks.
Veel pole teada, millise otsuse Meta teeb, kui see kokkulepe saab DSA osaks – mille tähtaeg on praegu teadmata.
Sotsialistlik stagnatsioon oli igav ja tülgastav, üleminekuperiood närviline ja peost suhu virelemine, isamaalise entusiasmi kuhtumist vaadata ei ole just suur rõõm. Vabariigi alguse entusiasm haihtus eurokorruptsiooni propagandavalede sohu ja edasi te juba teate, see on vedel väljaheide.
Täna juhtub ühe päeva jooksul rohkem kui brežnevismi epohhil terve inimpõlve jookul. Mis tollal üldse juhtus? Raske vastata, suurim sündmus ENSVs oli see, kui Soome televisioonis näidati erootilist linateost “Emmanuelle”, mis polnud pooltki nii ropp, kui aastavehetusel ETV ekraanile paisatud vikerroe, soomlastele siis veel vänta suures plaanis ei näidatud.
Eile aga tühistas presidendihärra trumm oma ukaasidega surmatuulikud, mitmekesisuse, vabastas 6. jaanuari poliitvangid, saatis kliimaleppe ja ÜRO soolapuhujad kus pipar kasvab, kehtestas kaks bioloogilist sugu, kuulutas välja eriolukorra lõunapiiril ja tegi lõpu nii välisabile, nn valitsusväliste organisatsioonide rahastamise ja mis kõik veel.
Meil muidugi kõigest ei kirjutata, ega ei jõua ka 200+ presidendi ürikut läbi sirvida. Pealegi kui oled ajakirjanik-kommunist, siis hakkab lihtsalt halb. Toon näiteks ühe tänase uudise, mis puudutab ka paepealset kartulimaad – euroliidu tsensuurialgatus nn “vabatahtlik desinformatsiooni vastane” kokkulepe hakkab vaikselt loojuma, Google ütles just praegu sellest jamast lahti.
Nagu näeme, ajalugu keeb ja kihiseb. Ja ilmselt hakkab veel enam käärima, sest tsensuuri mõte on ühiskondlikke protsesse pidurdada ning takistada, tõde kinni mätsida ja selle asemel lauslollust esile tõsta ja kõik kanalid ajuvabast propagandast ummistada. Kui kaob tsensuur, näeme me lolluse lõppu väga kiiresti ja ajaloo prügikasti kaob ka satanistlik homoglobalism.
Elagu Eesti vabariik! Liitu EKREga, on ülim aeg taastada normaalne elu ka Eestis.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 22.01.2025