Paljusid patrioote ja seaduskuulekaid kodanikke häirivad Ukraina lipud sõjaväelaste vormiriietusel, avalikes asutustes, avalikus ruumis, asutuste kodulehekülgedel, kinnismõtteliste sõjardite profiilipiltidel ja sajas muu erinevas ja sama sobimatus kohas. Avalikustatud info valguses ei ole need lipud mitte ainult sobimatud, vaid ka täiesti valed. Vales kohas ja vale riigi lipud pealegi.
Meie meediamõhkude ja sõjatölpade propagandistlik narratiiv Vene ja Ukraina sõjast on vale, alatu vale. Sõbrakesed, teid on jälle petetud. Ei olnud Iraagis massihävitusrelvi, Donkini lahes ei juhtunud midagi ning Ukrainal on USA ja Vene sõjas sulase ja käsutäitja teisejärguline, kuid ränka hinda maksev roll. Seda ei ütle mina, sest ma olen niikuinii sõja vastu, sõdigu seal kes tahes, kas või mamelukid ja kannibalid.
Info pärineb kommunistlikust NYT, mis on meie eelmainitud meediamõhkude ja sõjatölpade jaoks pühakirja positsioonis olev perioodiline väljaanne. Langege siis nüüd NYT ette põlvili, taguge pead vastu põrandat ja kahetsega infopattu. Lugu ise on pikk ja lihtsustav ning laias maailmas laia tähelepanu pälvinud. Meil on ta samuti publikule tuttav Objektiivi vahendusel:
“Iga Ameerika Ühendriikide sõja lõpus ilmub New York Timesis artikkel, milles selgitatakse, kuidas selle riigi juhtkond on konkreetse sõja kohta kogu aeg valetanud.
Võib arvata, et seda tehakse südametunnistuse puhtaks pesemise eesmärgil. Loomulikult pole sellest midagi kasu, aga väljaanne saab näidata, et nad on avaldanud vähemalt ühe jutu, millest leiab midagi natukenegi tõe laadset.
Tõenäoliselt mõne kuu pärast linastub Hollywoodi film, mis räägib Ameerika Ühendriikide sõduritest ja kui kahju neil on Ukraina sõjas korda saadetud sõjakuritegude pärast või midagi sarnast.
Loomulikult ei õpita Ukraina sõjast mitte midagi.” Need ilusad ja valusad sõnad ütles NYT artikli kohta Prantsusmaa rikkur ja poliitikakommentaator Arnaud Bertrand. Meil Arnaud ei ole, meil on Taro, Saks ja Kalmus ja pooletoobised lahinguidiokraadid, kelle nimi on Leegion.
Enesestki mõista ei saa nad aru, et inimesi tappa ei tohi, ega sellest, kes seda verepulma orkestreerivad. Objektiiv refereerib: “Wiesbadeni komandokeskuses mõeldi välja Ukraina vasturünnakute kavad ja selle kaudu jagati viimase sõjaväele Venemaa vägede kohta üksikasjalisi täppisandmeid. Näiteks määrasid Ameerika Ühendriikide sõjaväelased HIMARS patareide täpsed laskekohad ja korraldasid sihitamise.
Artiklist selgub, et Ameerika Ühendriikide sõjaline koostöö Ukrainaga muutus demokraatide valitsuse ajal järjest tihedamaks. Ameeriklased hakkasid korraldama salaoperatsioone, nende instruktorid tegutsesid rindele järjest lähemal ja lõpuks aidati ukrainlastel korraldada raketilööke sügavale Venemaale. Ukraina lahingustrateegiate koostamisel löövad – või lõid – agaralt kaasa CIA ja NSA.”
Vähe sellest: “NYT-i ülevaatest selgub üksikasjalikult, et Ameerika Ühendriikidel oli ja on Ukraina sõjas keskne roll ja sellel on kõiki NATO liitlasi puudutavad tagajärjed.” Millised need tagajärjed on? Võimalik et kättemaksulaadsed, kes maha notitakse, kommunistide väljaanne ei selgita. Peakese silitamine vaevalt kõne alla tuleb. Kas NATOst väljaastumine võiks meid eesootavatest tagajärgedest päästa? Las Karis ja Meeskaja I Michal selgitavad olukorda massidele.
Ei istu tema kohal, ei mõtle tema mõtteid, nagu ütles Konfutsius. Eriti naljakas on vaadata ja kuulata meediamõhkude ja sõjatölpade tegelikkusest irdunud ja idiootlikke mõttekäike kõikvõimalikel militaarsetel teemadel. Muid mõtteid üldse harva kohtab puupeavoolu meedias. Toon mõned mõõdukalt tülgastavad näited:
“Kuna me ei suuda kontrollida ega mõjutada protsesside lähteallikaid, peame keskenduma negatiivsete tagajärge ärahoidmisele või leevendamisele. 20. oktoobril 2022 arutas riigikogu seda küsimust ka riiklikult tähtsa küsimusena, kuid liiga palju tegusid ei ole sellest ajast järgnenud.” Saatest «Julgeolek täna».
Mida te mõhud-tölpad räägite protsesside mõjutamisest ja kontrollimisest, te isegi ei saa aru, milliste protsessidega on tegemist ja NYT te ka ei loe, sest ei kästud lugeda. Vaata, sratkommar, kuula hoolega, kloun, valedele ei saa raja mingit tõhusat tegevust, eriti mitte keele, kultuuri ja rahva kestmist tagavaid strateegiad. Mis siis ikka, lolle tegusid lollile jutule ei järgnenud, aga see on ju isegi hästi.
“Uus siseminister Igor Taro on toonud elanikkonnakaitse välja ühe oma prioriteedina ning ka eelmine minister Lauri Läänemets tegeles selle küsimusega. Siiski ei ole meil täna piisavalt varjendeid ning aus on öelda, et neid lähema 30 aasta jooksul ka kõigile ei teki. Suures osas saavad olema varjumiskohad ning kõige kindlam viis on hajutumine.” Samast saatest «Julgeolek täna».
Elanikkonda tuleb eelkõige kaitsta valede eest. Ameerikas on kaitse parem, kolm aastat valetatakse täielikku kamarajura Ukraina sõja kohta, aga lõpuks kirjutatakse üks kord ka nii, nagu asi tegelikult on, meil valetatakse kolm korda kolm aastat ja kui isandate leht avameelitsema hakkab, siis kas vaikitakse põikpäiselt või ei saada asjast aru nagu avalik-õiguslikus portaalis.
Nii et meil on siis minister Taro ja ta tegeleb millegagi, piiratud vahendite tingimustes, pole tähtis millega ta tegeleb, me teame väga hästi, mis sellest välja tuleb, välja tuleb see, mis alati. Taro lubas justkui mingile kloostrile otsa peale teha, meest sõnast. Valedele rajatud kloostrikottimine on ikka pisiasi, võrreldes valedele rajatud elanikkonnakaitsega. Igal juhul nüüd me teame, et parim, mida USA ja Venemaa sõja tagajärgede ilmnemisel teha saab, on hajuda.
Hajumine on väga lehtme (lehtme on uudissõna, mis tähendab midagi imelihtsat, probleemivaba ja lõbusat), allikas kinnitab, et hajumine on protsess, mille käigus kiirgus (valgus, heli, osakeste voog) kaldub kõrvale oma sirgjoonelisest liikumistrajektoorist liikumisteele jääva keskkonna ebaühtluse tõttu, näiteks kokkupõrke tõttu liikumisteel oleva objektiga. Ühesõnaga, pane minema ja kui peaga vastu puud või seina trehvad, siis on hajumine edukalt sooritatud. Alguses tahab hajumine muidugi harjutamist, aga seda võime me igaüks, iga päev, igal pool ja ilma Taro abita teha.
Sven Sildnik,
Välispaguluses 03.04.2025