Saksa kunstitudeng ja kommunistliku rünnakrühma liige Hanna Schiller, keda süüdistatakse mõrvakatses ja kuulumises kurikuulsasse vasakäärmuslikku “Vasarajõuku”, on pälvinud 27. Föderaalse Kunstiüliõpilaste Auhinna — prestiižse riikliku tunnustuse, millega kaasneb priske 30 000 euro suurune rahaline preemia pluss tootmistoetus 18 000.
Veriste kätega Schiller on viibinud eelvangistuses alates 2024. aasta maist ning teda süüdistatakse ametlikult osalemises Antifaga seotud jõugu vägivallakuritegudes, sealhulgas Budapestis, kus jõuk peksis 2023. aastal raskelt üheksat inimest, keda nad kahtlustasid parempoolsuses. Tüüpilised sallijad ja maailmaparandajad, puha pätid ja kaabakad.
Süüdistuse kohaselt hoidis Schiller koos teistega rünnaku ajal üht ohvrit kinni, samal ajal kui teised psühhopaadid peksid ta nuiaga teadvusetuks, mis prokuröride sõnul oleks võinud lõppeda surmaga. Seekord kommunismiohvril vedas, punaterroristid on sama halastamatud kui rahureligiooni pealõikajad ja globalistidest mürgisüstijad.
Vaatamata rasketele süüdistustele esitas Schilleri kandidatuuri Nürnbergi Kujutava Kunsti Akadeemia, kus ta on jätkuvalt üliõpilaste nimekirjas. Vasarakangelase kandidatuur esitati mitu kuud pärast tema vahistamist ja tundub, et see tehti täielikus teadmises käimasolevatest õiguslikest menetlustest ning kommunistliku terrori heakskiitmiseks ning rahastamiseks ligi 50 000 euroga.
Auhinna annavad välja Föderaalne Haridusministeerium ja Saksa Üliõpilasliit pärast seda, kui erialaste kontorid on nominatsioone hinnanud. On tuntud tõsiasi, et humanitaarsed struktuurid on punnis täis punareisi ja muid äärmuslasi, keda ei sega humanistlikud ideed, inimelu pühadus ega kaaskodanike õigus elule. Kui nad saavad kultuuri raha kantida agitaatoritele, terroristidele ja pederastidele, siis nad seda ka teevad. Tegu ei ole ühe kontori juhusliku libastumisega, vaid kultuuriraha metoodilise varastamisega.
Nagu teatas Tichys Einblick, kiitis auhinnažürii Schilleri tööd selle “täpsete poliitiliste kujutiste” ja keskendumise eest “struktuursele vägivallale ja võimule”, viidates naiste juustest tehtud teostele kui näidetele tema kaasaegsete sotsiaalpoliitiliste küsimuste uurimisest. Mida sihuke kalts uurib? Absurd!
Täielik totrus muidugi, tüüpiline punaaktivistide kultuurisoig, mis on karvatuustidel tegemist poliitika või kujutistega ehk uurimistööga. Ametlikus teates ei mainitud süüdistusi ega tema vangistust, seega kuigivõrd veretöid siiski veel häbenetakse ja lahtise tekstiga poliitiliste vastaste haamerdamist ei reklaamita.
Eriti silmakirjalik on tunnustada inimesi poliitiliste vaadete eest sandistava kommunistide jõugu liiget “struktuursele vägivallale ja võimule” keskendumise eest. Tüüp ise on vägivaldne kui kurat ja istub mõrvakatse eest vangis. Aga selline on kord juba kommunistide poolt vallutatud kunstimaailm ja palju parem pole ta ka Eesti Vabariigis, tõsi – haamriga kellelegi minu teada veel kuklasse pole koputatud.
Akadeemia ametnikud on kaitsnud nominatsiooni, viidates süütuse presumptsioonile. “AdBK Nürnberg kohtleb teda nagu iga teist üliõpilast kuni kohtuotsuse väljakuulutamiseni,” ütles kool kirjalikus vastuses päringutele. Ja nagu üldsusele näkku sülitamiseks lisavad punaprofessorid, et nad on “avatuse, sallivuse poolt ja igasuguse ekstremismi ja vägivalla vastu.” Valetad, si++!
Kriitikute sõnul viitab auhind lubamatule sallivusele vägivaldse ekstremismi suhtes, viidates Schilleri väidetavatele kuritegudele, mis hõlmavad ettekavatsetud rünnakuid vasarate ja pipragaasiga. Jõugu sihtmärgid olid väidetavalt isikud, keda peeti parempoolseteks ning keda nad ründasid ilma hoiatuseta. Prokuröride sõnul osales Schiller otseselt mitme ohvri kinnihoidmises ja ründamises, kellest üks sai üle 15 löögi pähe.
Tegemist on ilgete bandiitidega, jõugu teised liikmed on juba süüdi mõistetud. Lina Engel mõisteti 2023. aasta juunis Dresdeni kohtus viie aasta ja kolme kuu pikkuseks vangistuseks, samas kui tema kolm kaaslast said kergemad karistused. Teine liige mõisteti järgmise aasta jaanuaris kolmeks aastaks Ungari vanglasse.
Pärast aastaid põgenemist vahistasid Saksa politsei 31-aastase Johann Guntermanni, ekstremistliku rühmituse väidetava juhi, kes tabati eelmisel aastal novembris Leipzigi lähedal. Loodame, et see elukas saab eluaegse.
Lisaks 30 000 euro suurusele preemiale sai Schiller ka 18 000 euro suuruse stipendiumi kunstinäituse rahastamiseks, mis peaks avatama novembris 2025. aastal Bundeskunsthalles Bonnis. Loodetavasti see jõledus ei saa teoks, ning selle emase terroristi käkerdised ei rüveta niigi igasugust solki täis tuubitud kunstitemplit.
Uudist kommenteerides väitis Alternatiiv Saksamaale (AfD) kaasesimees Alice Weidel, et Schilleri vägivaldne aktivism võis tegelikult olla tema auhinna saamise peamine põhjus. Selline mulje jääb ja me peame tegema toimunust järeldused. Kommunistid ei piirdu kunstimaailmas vaid vingumise ja varastamisega, varem või hiljem võtavad nad kasutusele individuaalse terrori taktika.
Nüüd küsin ma teilt, mis on suurem oht Eesti turvalisusele, kas mingi mutikeste klooster, kes pole kärbselegi liiga teinud või kommunistidest ja seksuaaläärmuslastest kubisev kunstiakadeemia, kus liiguvad ringi võimalikud mõjuagendid ja tõenäolised terroristid kogu mandunud lääne hemisfäärist ja Palestiina-laadsestest kriisikolletest?
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 16.04.2025