27.04.2026
Sven Sildnik
Kirjutan raske südamega olümpiakomitee allakäigust, kahjuks ei saa kirjutada isegi endisest hiilgusest, hiilgust ei paista kuskilt otsast. Tuhm värk. Mina pole seda komiteed välja mõelnud, ega ole ka sinna seda Kaljulaida istutanud, endist presidenti mõistagi. Nüüd siis ka endist olümpiakomitee presidenti.
Ei meeldi mulle olümpia silmakirjalik rahuvõitlus, ei meeldi Kaljulaidade hõim, naised küll meeldivad, aga Kersti ei meeldi kohe üldse. Mida see Kersti meile head tegi vabariigi presidendina? Midagi ei meenu. Mida ta head tegi enne presidendiametit? Samuti ei meenu midagi.
Mida ta seal olümpiakomitees kokku keeras, ma täpselt ei tea, sport ei huvita niiväga. Aga ma usaldan sportlasi rohkem kui täiesti suvalisi ja vahel ka hüsteerilisi euroametnikke. Hämarat nomeklatuuri ei saa usaldada. Sportlased, vähemalt nende parem osa, on midagi saavutanud, on millekski võimelised, kannavad teatud traditsioone ja kasvatavad muskleid.
Mida teevad aga vabariigi presidendid ja suvalised euroametnikunässid? Mõni korrumpeerub, mõni peksab segast, kolmas pole üldse millekski võimeline. Minu tagasihoidliku arusaama kohaselt häbistavad naistõusikud naissugu, vabariiki ja ühte väikest paljukannatanud rahvast. Tõsi, Kaljulaid on väike tegija Kaja Kallasega võrreldes, kääbus koturnidel, nagu ütles klassik.
Vaatad neid kaljulaide, kallaseid ja muumimammasid, nutt tuleb peale, pole ju meie poliitikute olukord varem nii halb olnud. Pealegi on ka mõistlikke naispoliitikuid, aga nagu needus, kellele on täis aru peas, see eriti kõrgelt ei lenda. Nagu meelega valitakse välja üks õnnetuse hunnik teise järel ja upitatakse Jupiteri troonile.
Ja tehku nad siis mistahes sikku, nad on nagu oma tooli külge naelutatud, kuidagi neist lahti ei saa ja mis lausa tülgastav, kõikvõimalikud propagandistid ülistavad ja toetavad nagu hundid, ikkagi naine, kus on alles naine, oooo naine, oooooo. Oooooooooooooo. Ohkimist on, põhjust ohkida ei ole.
Ma olen ikka täiesti rahul, et vähemalt ühest naissoo häbiplekist sai lahti. Pole see olümpiakontor mingi oluline koht, aga lehed kirjutavad ja sportlaste aktsiad tõusevad. Kiidan teid, sportlased, õige, tuleb mingi suvaline ja hakkab laamendama. Täpselt nii, tulebki välja kihutada häbi ja jalahoopidega.
Mida ta üldse spordist teab? On ta spordikoolis käinud või rajooni esivõistlustel kolmanda koha saanud? Minu teada mitte. On ta universaalgeenius, kes igal alal andekas? Kaugelki mitte. On ta ühelgi päris alal olnud edukas, ma ei mõtle kontoris pehkimist, globalismi jutlustamist ja feminismi esindamist ja muud jura?
Ja kui inimene pole mitte ühelgi alal olnud edukas ega võimekas, kuidas ta siis olümpiat saaks mõigata? Võimatu. Ta on naine. Ainult naine ja ei midagi enamat – nüüd on see lõplikult selge.
Hea, et sportlased kõige lihtsamates asjades raskusteta orienteeruvad. Staadionil sootunnuse alusel karikat puhku ei pisteta, seal on kari naisi, võimeid peab ka olema – tulemust on vaja näidata. Selles mõttes on sport aus asi ja sportlase maailmavaade enam vähem viisakas.
Aga eks see Kaljulaidi umbusaldamine näitas, et pooled sportlased on täiega pooletoobised, anna aga naiskodanik ette ja rohkem polegi neile vaja. Aga miks te siis üldse spordiasja ajate, kui teie jaoks on globaalfeminism vastuvõetav tulemus? Kuulutage siis feminism taliolümpia alaks või veel parem invaolümpia alaks ja andke tuld.
Aga kui te seal spordimaailmas ei ole sinisilmsed tobukesed, siis rookige enda hulgast need kaljulaidistid välja, ei maksa roomajaid rinnal soojendada. Las kütavad ise oma sooroslikke kontoreid. Olgu see Kaljulaid kokkukeeratud käkk mis iganes, hea õppetund on see tervele rahvale. Nurjunud poliitik ei ole hea spetsialist.
Ma ei räägi ainult Kaljulaidast, selliseid on karjade kaupa ja pärast valimisi jääb sadu oravaid ja E200 karvandeid tööta, kui mitte tuhandeid – ma ei tea mitu kliimaministeeriumi täit suvalisi isikuid üritab maanduda toiduahela alumistele astmetele. Hoidke nende eest, midagi head sealt ei tule, ei tulnud head ministeeriumis ja ei kõlba nad ka kuskile.
Selliseid ei tohi panna kooli direktoriks, muuseumi direktoriks ega isegi loomaaia direktoriks, ei sobi nad setuitku sihtasutusse, aga ka abordi kliiniku pressiesindajaks. Nad ei sobi kuskile. Nad ei ole ainult kasutud, nad on ohtlikud, neil on kõrvade vahel kliimasaepuru ja homosammal. Neil on 20 sugu ja odav tuulemöldrite elekter. Nad on hullemad kui metselajad.
Mina olen hoiatanud. Olen olümpiagetost toonud õpetlikku näite, nii on vaja, nii on hea. Rohkem ma aidata ei saa. Ei ole vaja ennast tühisuste ja kahjuritega siduda – nii on elu parem ja säilib ehk ka mõni ajurakk, hulluks lähete pooletoobistega. Hakkate ise ka märatsema ja suunurgast vahtu välja ajama, see ei ole nali. Õppigem sportlaste vigadest, muud ma ei ütle.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 27.04.2026