Degenerantide arutule sagimisele vaatamata on Riigikogus taastumas normaalne õhkkond, retoorika on puhas kuld. Kõne all on eskapaadid ja tuline heitlus käib denonsseerimise ümber, õige meeldiv vaheldus kroonuhomode ribaalsele kontoriargoole – vargakeelele. Prantsuse revolutsiooni ajal, 1790ndad ja nii, tähendas denonsseerimine kellegi avalikku süüdistamist vasturevolutsioonilises tegevuses ja viis otseteed giljotiini alla.
Giljotiin giljotiiniks, aga denonsseerimine viitab üheselt normaalsusele, ehkki seda tänapäeval kasutatakse lepingust lahtiütlemise proosalises tähenduses. Juhul kui koer poiss teeb eskapaade, siis peetakse sellega silmas seatempe.
Lõpetame sellega filoloogilise ekskursi võõrsõnade võlumaailma ja vaatame lähemalt, millises kontekstis denonsseerimine kõne alla on võetud (Teen ettepaneku denonsseerimisega koos ja selle kõrval kasutada ka giljotineerimist, mis on ajalooliselt autentne ning emotsionaalselt täpne, nt perverdisobing tuleb koheselt giljotineerida.)
Mööduval nädalal esitles Varro Vooglaid Riigikogus Istanbuli perverdisobingu denonsseerimise kava. Argumentatsioon oli hiilgavalt loogiline, lihtne, selge ja ka asjakohaselt hirmutav – tegemist on salakavala vandenõuga, kus anaalideoloogiline raamdokument on maskeeritud õilsakõlalise naistekaitse vale taha.
Taoline arusaam perverdisobingust on maailmas laialt levinud, nagu ka Euroopas: nn eurooplaste naistevastase ja perevägivalla ennetamise leping ei kehti või on pikalt saadetud: Bulgaaria (kus kohtus tunnistati perverssuste mahitamise põhiseadusvastaseks), Tšehhi, Ungari, Leedu, Slovakkia, Armeenia ja Läti, kes küll ratifitseeris 2023/2024, aga 2025 lõpus parlament hääletas tagasiastumise poolt – menetlus on töös.
Aserbaidžaan ja Venemaa ei ole seda soga isegi allkirjastanud. Euroopa Liit ise ratifitseeris vikernikerdise 2023. aastal, mis kehtib osaliselt ka liikmesriikides, aga täielik kaitse nõuab riiklikku ratifitseerimist. Nii et kui oled juba kord kommunistlikus rahvaste vanglas, siis pole suurt vahet, kas sa kirjutad anaalürikule alla või mitte. Seda on hea teada.
Peamised vastuväited tulevad konservatiivsetelt ja religioossetelt jõududelt ning nn parempopulistidelt ehk iseseisvusmeelsetelt poliitikutelt:
Konventsiooni “sugu” (gender) mõiste on äärmusvasakpoolsetel defineeritud kui sotsiaalne konstruktsioon – milles nähakse õigustatult ohtu traditsioonilisele perekonnale, kahele bioloogilisele soole ja nuhtlust perversse sooideoloogia pealetungi teoreetilise alusena.
Ollakse veendunud, et see propageerib homoseksuaalsust, hävitab traditsioonilisi väärtusi või sunnib muutma haridust ja kultuuri. Täpselt nii.
Ollakse läbi hammustanud juriidilisest plärast ja mõistetud, et konventsioon on eelkõige ideoloogiline, mitte vägivalla ennetamise dokument.
Need argumendid on pädevad, sest kohustus perverssusi mahitada on mustvalgel kirjas ning hr Vooglaid tõi piisavalt hullumeelseid tekstinäiteid. Kiunuv liberaalne tsirkus, mis terve mõistuse häält ulumise ja hammaste kiristamisega saatis, osutus ootamatult heaks meelelahutuseks. Soovitan tungivalt leida need paar tundi, lõpuni vaatama ei pea ja oma silmaga veenduda, kuivõrd madalale on langenud globalistide-satanistide nomenklatuur.
Nimesid on siin kümneid, ei hakka igat uuskommunisti eraldi esile tõstma, publiku maitse on erinev, ühed naudivad valetamist, teised alatuid solvanguid, kolmandad ilmselget Eesti riigi lammutamist ja laste perverteerimist, neljandad on siiralt õnnelikud selle üle, milline haruldane raibe õnnestus neil oma häälega Toompeale pressida.
Nii või teisiti on tegemist väga kange kontsentraadiga inimlikust nõrkusest, tipptasemel silmakirjalikkusest, juhmist ja ennasthävitavast orjameelsusest ning kestlikust ajukahjustusest. Intellektuaalset rahuldust pakkuv on jälgida, kuidas hr Vooglaid üheltpoolt esitab argumente, tsiteerib dokumenti ning rahvasaadikuna on mures eesti rahva pärast.
Liberaalsed tolgused aga kas ei saa aru või ei taha aru saada ja mõni läheb oma deemonlikus kurjuses nii kaugele, et “tunnustab” hr Vooglaidu naistevastase vägivalla edendamise eest. Ei saa olla alatumat ja sügavamat terve mõistuse varjustust. Pidev möödarääkimine, solvamine, emotsionaalne demagoogitsemine – te näete seda kõike. Kindlasti tuleb vaadata.
Siis on selge, miks maksud tõusevad, lapsi ei sünni ja sõjad kaotatakse üksteise järel ning ellujäänute peal korraldatakse doktor Mengele laadis eksperimente. See ei ole enam eskapaad, see on tont teab mis. Alatus ja lollus ei saa anda positiivset tulemust ühelgi elualal. Perverssustele keskendumine on andestamatu viga.
Ja sa näed oma silmaga saalitäit inimesi, kes peale EKRE fraktsiooni on pea eranditult ogarad, kommunistid, töllakad ja minu hinnangul reeturid. Natuke kahju on inimlikult, võõraid isandaid teenides on ka natuke intelligentsemad inimesed pannud ennast olukorda, kus nad näevad välja nagu lollid sead, sest nad käituvad ja räägivad nagu “Loomade farmi” tegelased.
EKRE esitas äsja ka eelnõu Rail Baltiku absurditeatri lõpetamiseks. Selge on see, et peale absurdi ja anaalaktivismi meie vabariigis midagi ei toimu. Tühi töö on iga sõgeda vandenõu lõpetamiseks paber kirjutada ja sellele allkirju koguda – kogu nn liberaalide salasepitsuste lai valik eesti rahva ja riigi vastu tuleb tagasi keerata. Tuulemöldrid, immigratsioon, feminism, sõjahullus ja muu selline peab kaduma.
Vasakäärmuslaste õppekavad ei ole paremad kui nende energeetikaluulud või pederastia eelisarendamise viisaastaku plaan ehk Kliimaministeerium – täielik hullumaja puhvet. Kordan, kõik kommunistide vandenõud tuleb lõpetada. Kõik, viimne kui üks. Tahaks hingata, tahaks inimese moodi elada, nõdrameelsete hirmuvalitsusest on kõrini villand.
Eskapaadivaba Eesti eest!
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 23.01.2026