20.04.2026
Sven Sildnik
Hr Vooglaid nõuab õigust relvaga Riigikogu hoonesse siseneda ja see nõue on igati põhjendatud. Kui kodanik võib ennast relvaga ennast kaitsta, aga ei tohi seda kaasa võtta, kui ta liigub läbi kommunistidest infiltreeritud keskkonna Riigikokku ja sealt vabalt valitud suunas, siis on ta elu hädaohus.
Minu mõte liigub samas suunas nagu hr Vooglaiul, aga veidi filosoofilisemas ja strateegilisemas laadis. Palju on räägitud sellest, et Riigikokku imbub igasuguseid kahtlasi tüüpe ja oleks vaja kehtestada kas varanduslik tsensus, narkotest, IQ test või mõni muu lävend, et kakistokraadid riigi valitsemise juurde ei trügiks.
Aga valesti tõlgendatud demokraatlikud ideed on olnud iga mõistliku piirangu, testi või muu põhjendatud lävendi vastu. Igaüks ei saa Mazdat juhtida, sest puuduvad võimed ning oskused, riigi juhtimine on aga täiesti vaba. Siin on loogiline vastuolu ja pandeemiline abordifeminism, kliimaluulud ning kasiinode maksudest vabastamine on selle tõestuseks.
Käesolevaga teen ettepaneku kehtestada Riigikogu liikmetele relva kandmise kohustus. Relvastatud poliitik on väärikas, esinduslik ja näitab head eeskuju kodanikele, kelle kaitsetahe on nii ja naa. Mõnede meelest me oleme sõjas, teiste meelest oleme kohe sõda alustamas, nii et mingeid vastuväiteid ei tohiks olla.
Relvastatud poliitik on meie suurele liitlasele ideoloogiliselt lähedane. USA Kongressis on kongresmenidel ja senaatoritel erilubab relva oma kontoritesse tuua ja mõnel juhul kaasas kanda, kuigi see on Capitoli hoone paljudes osades keelatud. Mõned poliitikud kannavad relva igapäevaselt ja väärikalt, kuigi see ei ole otseselt kohustuslik.
Sõjapropagandistid ja sõjarditele teeneid osutavad stratkommarid kindlasti nõustuvad minuga, et relvad peavad olema moes ja igapäevaselt kõigile kättesaadavad – nii kasvab meie kaitsevõime, eriti droonitõrjevõimekus. Me teeme isegi oma lolli relvaseadust parasviisi ümber, mille on ilmselgelt ja eesti rahva vaenamiseks mingid putinistid kokku keetnud.
Riigikogulased, kui meie rahva vähemalt teoreetiliselt esinduslik ja valitsemist teostav osa, peab olema relvastatud, sest see annab parema enesetunde nii meile kui neile. Raskel ajal on korralik relv ja õnn on praktiliselt üks ja sama asi. Relvastatud rahvasaadikud on esmaklassiline psühhooperatsioon. Meie ei karda kedagi ja meid kardavad kõik – tühi sõnamulin ei veena enam ammu mitte kedagi.
Eesti vajab ühendavat elementi, meid on kovidi, feminismi ja kliimapropaganda jms killustatud – haarame relvad ja ühineme üldrahvalikus relvavendluses. Nüüd jõuame me aga asja tuumani, relva jaoks on vaja relvaluba. See pole küll otseselt IQ test ega ka narkotest, aga ilmselgelt aitab kõige sikumad endaga enam-vähem toimetulevatest sikkudest eraldada.
Paljudes maailma riikides on kõrgematel poliitikutel lihtsam saada relvaluba, seda ei peeta mingil kombel ebademokraatlikuks. Iisraelis on poliitikutel, eriti kõrgetel ametnikel ja Knesseti liikmetel, praktiliselt automaatne või väga lihtsustatud juurdepääs relvaloa saamisele. Normaalsemates USA osariikides on relvaloa saamine ka lihtsurelikul kerge, aga poliitikutel ikkagi veel kergem ja kiirem. Mitmed vabariiklastest poliitikud kannavad relva igapäevaselt ja reklaamivad seda avalikult. Miks meie kehvemad oleme, kas Eesti ei olegi vaba maailma verstapost?
Tšehhi Vabariigis on üks Euroopa liberaalsemaid relvaseadusi (shall-issue concealed carry tavakodanikele, mis tähendab seda, et ametnik peab sulle relvaloa andma, kui sa vastad nõuetele), aga poliitikutel on protsess sealmail veelgi lihtsam ja kiirem.
Ka meil on vaja shall issue relvaluba, esialgu riigikogujatele ja siis kõigile: mõistlikke vanusepiir (enamasti 21 aastat, mõnel pool 18), puhas taustakontroll (ei tohi olla kriminaalkaristusi, vaimse tervise probleeme jne), relvakoolitus (tundide arv varieerub – mõnes osariigis 0 tundi, mõnes 8–16 tundi + foto, sõrmejäljed, tasu jne).
Kui need on korras, ei saa ametnik öelda „sul pole piisavat põhjust” või „ma lihtsalt ei taha sulle luba anda, sest sa tegid kovidi ajal paha postituse”. Kindlasti peab igal riigikogujal lisaks muudele relvadele peab olema haavlipüss droonitõrjeks – muud toimivat droonitõrjet meil hetkel ei ole võimalik tuvastada.
Sileraudne jahipüss on tõhus droonitõrjevahend ja igale riigikogujale taskukohane: mõistlik jahikomplekt (hea poolautomaat + korralik moon): 1 400–2 200 €. Ukrainlased alustasid oma droonitõrjet just niimoodi. Kasutatud püssid on sageli 30–50% odavamad. Alustame droonitõrjevõimekuse loomist Riigikogust ja laiendame selle mäe otsast igasse korterisse ja talusse, igale künkale.
Soovitused droonitõrjeks sobiva haavlipüssi jaoks
Parimad omadused droonitõrjeks on lühike raud, poolautomaatrelv ja suurem salv:
12-kaliibriline (kõige levinum ja efektiivsem haavlipilve jaoks).
Lühike relvaraud (47–52 cm) – kiirem käsitsemine, laiem laengu laiali hajumine lähivõitluses.
Poolautomaatne (semi-auto) – kiirem järgmine lask (Ukrainas populaarne Hatsan Escort BTS 12 või sarnased).
Või pump-action – lihtsam, odavam, töökindel (nt Mossberg 590A1, mida USA armee kasutab droonitõrjeks).
Suurem salv (10+ padrunit) – kasulik mitme drooni vastu.
Eestis müügil olev spetsiifiline droonitõrje mudel on Urban Arms UA-DH25 Drone Hawk (poolautomaatne, 12/76, lühike 47 cm raud, 10- või 20-lasuline salv) – just droonitõrjeks turustatud. Hind umbes 900–1400 €, sõltuvalt konfiguratsioonist.
Parim moon droonide vastu
Nr 4, Nr 5 või Nr 6 birdshot (väikesed haavad) – loob tiheda pilve, mis suurendab tabamisvõimalust kiirelt liikuva väikese drooni puhul. Efektiivne kuni ~50–80 m.
Spetsiaalsed anti-drone padrunid (nt Norma AD-LER, SKYNET või sarnased tungsten/birdshot seguga) – parema läbitungimisega drooni elektroonika ja propellerite vastu. Need on kallimad (~2–4 € padrun).
Tavalised jahipadrunid (32–36 g) töötavad ka, aga spetsiaalsed on paremad.
Moona hind: tavaline birdshot: 1,20–2,00 € padruni kohta (25 tk karp ~30–50 €). Anti-drone spetsiaalne: 2,50–4,50 € padruni kohta. Algne komplekt (püss + 100–200 padrunit + relvakott + nn kuuldevaigistid): 1100–2200 €.
Teatav osa riigikogujatest kindlasti ei saa relvaluba ühel või teisel põhjusel, isegi lihtsustatud korras, aga ka siin saab võimetum ja vääritum kodanik anda oma panuse. Haavlipüss pole mingi tehnika ime, aga drooni vastu saab ka odaga, eriti kui kasutada viskepuud. Sageli lendavad droonid parves ja madalalt, kui neile lendab vastu parv odasid, nt Riigikogu katuselt ja akendest, on tabamisvõimalus reaalne.
Viskepuu (atlatl) on üks huvitavamaid iidseid relvi — see pikendab käsivart mehaaniliselt ja annab viskeodale palju suurema kiiruse, viskepuuga visatud oda lendab üle 200 meetri, samas kui tavalise oda maailmarekord on alla 100 meetri.
Viskepuuga odaviske maailmarekord on 258,63 meetrit, mille saavutas David Engvall USA-s Colorados 1995. aastal. Viskepuuga visatud oda tapab okupandi või põdra 40 meetri kauguselt ja teeb seda täiesti hääletult.
Lihtsat, traditsioonilist ja odavat tehnikat ei tohi alahinnata, tänapäeva sõda on ühelt poolt tehisintellekt ja droonid, teiselt poolt Esimese ilmasõja kahurid, ratsavägi ja haavlipüssid. Droonitõrjeoda võib igaüks suusakepist, pesuhargist või kardinapuust kodusel teel valmistada. Nii kujuneb Riigikogus lõpuks ometi välja kauaoodatud ja äraproovitud kaheparteisüsteem – Pumppüssipartei ja Odaerakond, kes omavahelised erimeelsused parklas või Valges saalis saavad kiiresti ja ilma pikema jututa lahendada.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 20.04.2026