Teate, kui aus olla, siis on kogu Eesti Vabariik üks võikavõitu enesetapumasin, selle vahega, et ta on kõigile kaela määritud, ka neile, kes tahavad elada. Jah, nii on, iive on totaalne katastroof, haridus 200 perverdisugu, tuulemöldrid jooksevad maksumaksja miljarditele amokki ning takkaotsa kipuvad mingid erilised värdjad veel sõtta ka.
Jah, ega ilma sõjata vist sellest visast matsirahvast lahti ei saagi. Selles mõttes on tegemist fundamentaalse kohtupretsedendiga. Allakirjutanu isiklikult suhtub sügava antipaatia ja vastumeelsusega kõigesse eutanaasialaadsesse, globalistid-satanistid on mihklid eutanaasiat kurjasti ära kasutama.
Kanada vastupanuliikumine on hädas riikliku eutanaasia projektiga, kus pakutakse eutanaasiat pea iga tõsisema probleemi lahenduseks, on siis ratastooliveteranil vaja majasse kaldteed või on hämaral tibil äng. Lühikese ajaga olevat eutanaasia haaranud endale 5% surmaturust.
Ei tohi kunagi unustada, et inimkonna vaenlastel on plaanis planeedi elanikkonda drastiliselt vähendada, tõenäoliselt 90% ulatuses, neil on selline õõvastav sarviku-usk ja pealegi on inimesed koletistele ohtlikud. Kõigi nende hararide ja shvabide jaoks oleme me pehmelt öeldes kasutud sööjad.
Kasutu sööja seisukohalt on aga globalistid-satanistid ohtlikud verejoojad. Siia tuleb juurde lisada kaks olulist nüanssi, Eesti Vabariigi põhiseadus on kirjutatud kasutute sööjate seisukohalt, teiseks, see, kuidas meil põhiseadust rüvetatatakse ja vääralt tõlgendatakse, on kindel märk sellest, et meid valitsevad ohtlikud verejoojad ja nende käsilased.
Põrguvürsti haldusalas on ohtlik ja kahjulik kõik, mida saab inimeste arvu vähendamiseks ära kasutada. Siia loetelusse sõja, abordi, lastekohitsemise ja mürgi süstimise ja taevast mürgi kaela külvamise kõrval kuulub ka enesetapumasin. Ilmselgelt saab sellist masinat kasutada nii hästi kui halvasti.
Ma eeldan, ilma mingit moraalset hinnangut andmata, et teatud tingimustel võib inimese elu olla kas väärtusetu, alandav või piinarikas, nii et inimesele tulevad pähe endamõrva mõtted. Samas kui ohtlikel verejoojatel keerlevad peas massimõrva mõtted.
Me ju näeme iga päev, kuidas kõige võikamate ilguste puhul, olgu selleks sõda, abort või tuulemöldrite nuumamine, kasutatakse õilsama kõlaga retoorikat – maailma päästmine, territoriaalne terviklikkus, vabadus, õnn ja heaolu. Kõik see muidugi on vale. Mingit õnne venelaste ja ukrainlaste massihaualt meie õuele ei jaluta.
Aga tagasi meie väärastunud ja kallutatud ja miks mitte ka relvaks muudetud kohtusüsteemi juurde. Mis juhtus? Kaks esimest kohtuastet mõistsid lubatud enesetapu läbiviimiseks konstrueeritud masina autori süüdi. Mis oli süü? “Maa- ja ringkonnakohus tunnistasid Tammerti süüdi tegevusloata majandustegevuses tervishoiuteenusega seotud tegevusalal.”
Inimese tapmine ei ole küsimus, te kuulsite õigesti ja lugesite nii, nagu see mõeldud oli. Kõrget kohut ei huvitanud inimese elu ega surm, suva, keda kotib, ava vot tegevusloata majandustegevus tervishoiuturul – sellele pahele tuleb otsustavalt lõpp teha.
Eks see on kole küll, kui mingi suvaline tuleb meditsiiniturgu solkima, võibolla koksab veel mõni patendeeritud ja kallite tablettide ostja ennast ära, kus selle kahju ots? See ei lähe mitte, isegi on raske, kuidas saab musta ja jõleda ravimi müüja toetada sõjapropagandat ja lastekohitsemist, kui ta ei teeni miljarditki?
Ei saagi. Tähendab sihukest asja ei tohi olla, nii otsustasid kaks kohtuastet. Kui tuli mängu aga riigikohus, siis tehti allastme talaarikandjad ilmarahva naeruks ja seletati neile nagu lastele, et vaata, ega ärakoksamine ei olegi alati meditsiin, siin on vaja asja tunda, ei maksa lahmida.
Kuidas siis ei ole? Ei ole, selline mulje võib ekslikult jääda, aga mõrv on meditsiin ainult siis, kui enne pannakse ohvrile diagnoos ja nimetatakse mürgitamist või muud sarnast raviks. Antud juhul mingit diagnoosi ega ravi ei õnnestunud tuvastada. Kobige puu taha oma haleda hagiga. Proksile jälle punkt kirja ja musi püksi.
Kole lugu, et see asi üldse meie liberaalsevõitu demokraatia viljastavates tingimustes nii kaugele jõudis. Et ka meie natsiooni kõige helgemad pead, kiiged-tarod-sikkutid-pakostad-ligid-kallased ei ole probleemile leidnud nii Sarviktaati kui Vanasoorost rahuldavat lihtsat ja mugavat lahendust.
Tükk riigi raha kulutati kohtutes asja eest teist taga ära, ilma et selle eest oleks saanud nn relvatööstust edendada või lapsi kohitseda või siis vähemalt ühegi eestlase vangi panna. Eestlane jalutab ringi nagu õige mees, kuhu see kõlbab? Kas ei oleks õige meie koolides ja lasteaedades õpetada eneseroima, nii teoorias kui praktikas.
Kehalist kasvatust enam niikuinii ei ole, las liigutavad ennast, seebitavad nööri, ronivad tooli peale või puu oksale, hüppavad treeningu mõttes kasvõi teise korruse aknast alla, see on hea trenn ja võtab hirmu ära, kui kondid terveks jäävad. Kui terve, täiskasvanud ja haritud inimene ei oska endale ise lõppu peale teha, siis tuleb kooliraha tagasi küsida.
Enesetapu õpetus on olulisem kui riviõppused, võibolla sõda ei tulegi? Siis pole kõigest sellest tammumisest ja automaadi kokkupanemisest vähimatki tolku. Liberaaldemokraatia edenedes läheb aga köie ja seebi kasutamise oskust vaja meil kõigil, kellel varem, kellel hiljem, pääsu pole.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 06.05.2025