05.11.2024
Sven Sildnik
Sõjardite vingumist ei ole mingit mõtet kuulata. Esiteks normaalne inimene üldse sõjast ei mõtle, ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes mediteeriks küljest kistud jäsemeid ja laiali laotatud soolikaid omale vaimusilma ette manades. Teiseks, normaalne inimene sõjarditega ei suhtle. Seal on veriste käte küsimus ja palju muud mõrvarlikku, iial ei või teda, kelle paadunud militarist parasviisi otsustab ära tappa.
Hoiatav näide tuli just Ühendriikidest, NY osariigist, demokraatidest militaristid tapsid ära kauboikaabuga ilmavõrgus kuulsaks saanud orava, sest nende arvates oli orav ebaseaduslik. Jube lugu, meil lippab siin oravaid ringi ja mitte vähe. Mida võib liitlasele andunud kohalik militarist ilmsüütu või ka korrumpeerunud oravaga ette võtta? Parem on sellel mitte mõelda.
Social media famous squirrel euthanised after anonymous complaints | US News | Sky News
Nüüd on meediumis ulumist kui palju, sest: “EKRE esimees Martin Helme ütles Vikerraadio saates “Välistund”, et taas USA presidendiks kandideeriva Donald Trumpi rahuplaan näeb ette okupeeritud Ukraina alade loovutamist Venemaale ja see tagaks, et Eestisse sõda ei jõua. Kamala Harrise võidu korral saadetaks Helme sõnul eestlased koos teiste Euroopa idatiiva riikidega Venemaa vastu sõtta.”
Siin on muidugi vaja endale aru anda, et hr Helme ei ole mitte mingisuguseid Ukraina alasid kellelegi ära andnud ja ta ei ole ka Trumpi rahuplaani koostanud ega isegi Trumpi poolt valinud. Trump ilmselt muidugi võidab, sest Kamala on täielik lammas, aga kas see lammas on üldse võimeline sõdima, pole üldse kindel. Poolearulist tädide juttu ei maksa liiga tõsiselt võtta.
Ma saan sõjardite murest aru, hing ihaldab pommisadu ja täägiga torkimist, kaevikumuda ja taganemist ettevalmistatud positsioonidele, tahaks skalpe vööle ja trohveerelva öökapile. Kõik see on inimlikult mõistetav, ma ei ütleks ka ära, kui jõuluks kingiks keegi mulle mõne alatu sõjakurjategija skalbi koos autentsussertifikaadiga. Asetaksin selle aukohale, kasvõi Erika Salumäe Barcelona 92 eksliibriste kõrvale.
Mina isiklikult ei mõista hukka neid, kes sõdu lõpetavad või julgevad avalikult tunnistada, et keegi kuskil kaugel maal haub rahuplaane. Jumal õnnistagu teda. Oleks meil ka mõni selline, võiks elada. Küsimus ei ole siin selles, et keegi peab rahu saavutamiseks loovutama maatükke ja veel midagi muud, meie oleme loovutanud oma riikliku iseseisvuse, aga rahu ei koida isegi kaugel silmapiiril.
Mis kasu on sul maast, kui sa pole sellel maal peremees? Sellises olukorras me hetkel oleme. Seadused ja ettekirjutused tulevad välisriikidest, meie siin muudkui teostame Euroopa suurt asja ja toodame ameeriklaste julgeolekut mistahes kõrbes, kui aga kästakse. See pole ju enam meie maa ja maa all pole enam meie fosforiit – nii on. Kõik on läinud. Maha parseldatud. Ja fosforiparisnikud mõistavad ukrainlasi hukka, kui nad loovutavad väikese osa, et säilitada suuremat.
Mul on Ukraina sõja kohta oma prognoosid, need ei pruugi olla nii ilusad kui teistel. On väga tõenäoline, et sõda Ukrainas kestab ja laieneb, olenemata sellest, kes on president või pole siis lombi takka enam üldse mingit keskvõimu. Ukrainlased võitlevad vapralt lõpuni ja hukkuvad kõik. Meie koos europlaste ja ameeriklastega võtame tühjaks jäänud stepikaevikud üle ja hukkume kõik samuti viimseni – nii eurooplased, ameeriklased kui ka eestlased.
Vaat kui hea variant, kangelaslikult kaitsesime emakest maad… Hauda hektareid muidugi kaasa ei võta, nii et pole ka suuremat lugu, kui kõik lõpuks ikkagi ära võetakse, vähemalt üritasime ja midagi vabatahtlikult käest ei andnud. Andsime oma parima, võsasest krundist ei loobunud kuni lõpuni. Seega säilitasime väärikuse ja elu oli ka kaunis vilets, nende automaksude ja uute aktsiisidega.
Aga enesekriitika korras ma kohe hoiatan, et sugugi mitte kõik mu ettekuulutused ei ole läinud täide. Nii on ka seekord võimalik, et päris mitu eurooplast jääb ellu, nende hulgas tosin Maarjamaa kõrilõikajat. Väga raske olukord, tahaks ikka oma tapatööd jätkata, aga sõda on läbi, Ukrainas käib mingi nõme kinnisvaraarendus ja hiinakeelne agitatsioon.
Kuidas jätkata sõda, kui pole järel enam ühtegi ameeriklast, kes ütleks: “Poisid, nüüd lendate peale või nui neljaks.” Vaat kus lops. Kui ise kisma käima tõmbad, kas siis ikka on tulemuseks see kõige puhtam ja kangem demokraatia? Võibolla on, aga võibolla ei ole ka. Nii tähtsas ajas peab aga valitsema selgus.
Taod lõustad lapikuks ja tulemuseks on naeruväärne rahvademokraatia või midagi sarnast. Nii ei ole võimalik ka kõige rajumast löömingust rõõmu tunda. Hing määndub sees. Ja kas sellisel elul on üldse mõtet, küsib iga vähegi tõsiseltvõetav militarist endalt. Ja mis tal vaesel mehel on oma küsimusele vastata? Ei muhvigi.
Sellepärast ongi parem kas langeda viimse meheni või saada pommikild kuklasse ja laskuda oma vaimsetelt võimetelt mõne thunbergi tasemele, et enam üldse mitte millestki mitte midagi aru ei saaks ja hakkas hea, näole tarduks igavikuline naeratus ja silmis kustuks kõik. Mingeid muid variante hetkel ei paista ja ei osata ka Brüsselis paremat pakkuda.
Kuulake, sõjardid, bandiidid ja massimõrvarid, mul on teile rõõmusõnum, mul on palju parem sõjaplaan kui teistel. Kolime teid kõiki Naissaarele, jagame kahte võrdsesse ja võrdselt kõblastega relvastatud meeskonda (meeskondade nimedeks saagu: Inimõiguste Janitšarid ja Kaasavad Kõrilõikajad). Ja lööming võib samal hetkel alata ja kui te seda ära ei lõpeta, siis või see näopeks kesta aegade lõpuni.
Ega sõda ei saa, kui sa seda ise ei tee. Kusjuures minusugustest patsifistidest ei ole asja, peate ikka puhta põrguliste, maniakkide ja väärakate karja kokku ajama, muidu verepulm ikaldub. Kes ei saa ilma sõjata elada, see ärgu lootku, et mingid poliitikutest põhulõuad ja eidekesed teie muret mõistavad. Nad ei mõika midagi.
Ära ulu, sõjard, hakka lihtsalt sõdima, kui ei ole raha Ukrainasse sõita, siis madista linnalähedal võserikus. Aja kamp sõjahulle kokku ja tampige üksteist, ma kinnitan, et see on õige, et nii päästab Eesti ja ka Ukraina, planeet tuleb ise järgi, kui te korralikult pingutate. Halamine ja ägamine ei vii sihile, on vaja tegusid, on vaja ohvreid ja kohe.
Sisepaguluses 05.11.2024