Miks globalistid-satanistid meid ära tahavad tappa? Harva juhtud lugema midagi, mida on üldse mõtet lugeda, just selline on Colin Todhunteri OffGuardianis ilmunud essee “Segaduste maa: suur lähtestamine tungib peale”. Colin Todhunter on Liverpoolist pärit sõltumatu ajakirjanik, kes sageli lahkab korporatsioonide võimu ja globaalseid majandusmuutusi, nt “Great Reset” või tehno-feodalism.
Todhunteri suure lähtestamise analüüs on igati ajakohane meilgi käimatõmmatud eutanaasia kampaania valguses ning selgitab ka sõjahüsteeria olulisust rahvusvaheliste gängsterite relvana rahvusriikide ja inimmkonna vastu. Analüüs on põhjalik, soovitan endal lugeda, järgnevalt toon välja olulised mõttekäigud.
Kui rahvastik ei ole enam vara, vaid fiskaalne kohustus, liigub riik hoolitsemiselt väljapääsu otsimisele. Kui töötajat ei ole enam tootmises vaja, peab riik tervishoiuteenuseid „mittetootlikuks kuluks“, mis tuleb likvideerida. Töötus, vaesus, halb tervishoid ja formaalne haridus tekitavad meeletuid pingeid.
Siin tuleb appi „Vene oht“. Seda on tõstetud kõikehõlmavaks narratiiviks, mida kasutatakse koduse protesti ja vastuhaku haldamiseks ja avalikkuse ühendamiseks verise vikerlipu alla. Ähvardaja täidab olulist psühholoogilist funktsiooni, muutes vaesuvate kasvava viha patriootlikkus kohustuseks kannatada raskusi. Edaspidi on meie söögilaual kartuli pesuvesi ja me oleme õnnelikud, nii õnnelikud.
Tööstusajal „tellis“ riik töölisklassi, investeerides tervishoidu ja haridusse, sest seda oli vajalik rahvastikku tootmiseks. Tehisintellekt, robootika ja majanduslangus muudavad suure osa sellest tööjõust üleliigseks. Kellele robot toodab, kui kõik on vaesed?
Kuna kapital ei pruugi enam leida tööjõu reprodutseerimist soovitavaks või kasumlikuks, tühistab riik tellimuse. UK Riiklik Tervishoiuteenistus NHS-i nähtav mädanemine on tahtliku investeeringute vähendamise tulemus. (Ühendkuningriigi eratervisekindlustuse turg on tõusnud rekordilise 8,64 miljardi naelani, peaaegu 14% aastakasvuga.)
Kui rahvastik ei ole enam vara, vaid fiskaalne kohustus, liigub riik sinu eest hoolitsemiselt väljapääsu otsimisele. Pole juhus, et oleme näinud kutseid abistatud enesetapu kiireks legaliseerimiseks kogu Läänes. See võib ka seletada midasolaami väljakirjutamist ja elustamisest loobumise korraldusi hooldekodudes COVID-i sündmuse ajal. Andmed näitavad, et Ühendkuningriigi valitsus ostis 2020. aasta alguses tohutuid koguseid midasolaami (kaks aastat varu kahe kuuga).
Andmed näitasid 2020. aastal Ühendkuningriigis eakate surmade märkimisväärset tõusu hooldekodudes, mis kattus osaliselt midasolaami laialdasema kasutamisega. See on toonud kaasa süüdistusi, et ravimit võidi kasutada kulude kokkuhoiuks või “mittetootlike” elude lõpetamiseks – kuigi ametlikult sellist poliitikat ei tunnistata.
2025. aastal märkisid ametlikud mõjuhinnangud, et abistatud suremise legaliseerimine tooks „olulist kokkuhoidu“ NHS-ile ja riiklikule pensionisüsteemile – hinnanguliselt kuni 18,3 miljonit naela pensionide jaoks ühe kümnendiga. Terminally Ill Adults (End of Life) Bill Impact Assessment (mai 2025) kvantifitseeris ametlikult „hüvede ja pensionide“ mõju. See hindas, et 10. aastaks säästaks riik umbes 27,7 miljonit naela aastas maksmata pensioni- ja hüvitismaksetes abistatud surmade tõttu.
Ennemuiste olime me töölised, pärisorjad või sunnitöölised, täna oleme aga kasutud inimesed, nagu globalistid meid nimetavad, taoliste mõttekäikudega on esinenud homokolhoosnik Yuval Noah Harari, pakkudes kasututele tüüpidele elupäevade täitmiseks arvutimänge ja narkootikume. Narkootikumide ja eutanaasia vahel ma sisulist erinevust ei näe, aeglasem eutanaasia, seda küll.
Täpsustan, Yuval Noah Harari on rääkinud korduvalt “useless class“’ist (kasutu klass) – see tähendab massilist inimrühma, kes muutub majanduslikult üleliigseks tänu tehisintellektile, automatiseerimisele ja robootikale, mis asendavad paljusid töökohti. Ta on seda teemat käsitlenud oma raamatutes (Homo Deus), intervjuudes ja kõnedes (nt Davosis ja TED-is), rõhutades, et see on 21. sajandi suurim majanduslik ja poliitiline väljakutse: “What to do with all these useless people?/Mida teha kõigi nende kasutute inimestega”
Mõned mõtted Hararil on, ümberõpe ja elukestev õpe (kuigi ta märgib, et me ei tea, milliseid oskusi tulevikus vaja läheb) võimalik, et menukaks õppeaineks saab kliimakeskne homoseksualism, uued elumõtte allikad nagu virtuaalreaalsus, kunst, kogukonnad, religioonid või uued ja huvitavad mängud. Poliitilised reformid, et vältida tohutut ebavõrdsust, kus napiarvuline eliit omab AI-d, massid on aga näoli mudas.
Kõige rohkem küsimusi tekitab siinkohal kunst, teame, mida peavad kunstiks ERR ja ERM, midagi perversset, pornograafilist ja solvavat. Virtuaalreaalsuse projektid on siiani ebaõnnestunud ja pole näha, et siin midagi lähimal ajal muutuks. Pealegi on selge, et meil tegeletakse sõja, nn Tervisekassa kärbete ja eutanaasia maaletoomisega, seega otsused on tehtud.
Suur lähtestamine käib, majandus on ilmselgelt lõpetamisel, kas ees ootab tehnofeodalism, anaalkommunism või gladiaatorite mängudel põhinev ühiskonnakkorraldus ei tea meie. Vaevalt me seda uut ilmakorda näeme, sest debiilikud on eutanaasiast ja uuest maailmasõjast totaalses vaimustuses ning tõmbavad vähesed mõistlikud koos endaga kuristikku.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 25.12.2025