Kommunistlik kultuurireeturite nomenklatuur ja kroonu palgal olesklevate homoaktivistide jõuk on EKRE reitingu hüppelisest tõusust ja Trumpi rahuinitsiatiivist meeleheitel. Neile meeldib korruptsioon ja inimeste tapmine. Punareite enesekontroll on täielikult kadunud, kväärakate nutt ja hala rõõmustab iga ausa eestlase südant. Kui vaenlane on meeleheitel, siis on põhjus avada pudel, millel tagasihoidlikud tähemärgid XO.
Hea näide kurjast vaimukääbusest on Tartu taustaga kompromissitu süstimise entusiast, kalmistu rüvetamise õigustaja ning teeneline kultuuritsensor B. Vaher, endine Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees, kes on olnud seotud ka degenerantliku Müürilehe kolleegiumi ja Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinnaks loomenõukoguga. Teame hästi kõikvõimalikke mõttekloaake, kus head omasooiharusenõu jagatakse süle ja seljaga.
Mis siis mehikesel mureks? Sotsiaalmeedias, kus siis mujal, tõmbas Berk käima Käsu Hansu väärilise nutulaulu, mis algas halaga EKRE reitingu tõusu pärast. A,i ai, ai, 20 punni nädalas, see võtab kangematelgi masuurikatel vee silma. Edasi läheb sonimine juba täitsa metsa, osundan: “…kui läinud nädalal oli ehk (VV ja kaabude seintel arutelu jälgides) lootust, et mingi osa EKRE valijaist sai Ovaalkabinetis toimunu ja üldisema venemeelsustumise peale ülesraputuse ja nad distantseeruvad Eestit kahjustavast tegevusest, siis reitingud näitavad muud.”
Pea hoogu, Berk poiss, EKRE ikkagi ei olnud Ovaalbabinetis kohal ega mõjutanud mingil viisil ei Trumpi, Vance`i ega seal laamendanud slaavi kaalikat, kes võis seekord isegi kaine olla. Täitsa sooda. Millisest Eestit kahjustavast tegevusest sa räägid, kas pead silmas kirjanike liidu stalinistlikku meelsust või vasakekstremistide organisatsiooni juhtoinaste ja lambapede seksuaalseid kinnisideid?
Milles ja kelle puhul väljendub “üldisem venemeelsus”? Mina mäletan hästi seda, kuidas Indrek Hargla astus liidust välja, sest talle oli vastuvõetamatu see, kuidas sotsid pugesid kas või pükstest välja, et vene kirjanikku läbi ussivaariku liitu pressida. Meenub ka tartlase kirjandusfestival Priima midagi, nimi ei meenu, mille kava oli pooleldi venekeelne, riigikeelde tõlkimata, keeleseaduse mõttes ilmselge anarhia ja vene esinejaid menüüs mõistagi nagu kirjuid koeri.
Eks te seal Tartus olete ka tublisti valgevenelastega mehkeldanud ja tont teab mis ühisüritusi korraldanud. Fakt. No nii, ja siit ta tuleb, läbi aegade venelaste ja valgevenelaste ümber lipitsenud ebameeldiva ja rahvusliku väärikuseta seltskonna lõvi teeb järgmise päris krõbeda avalduse:
“Ju ei tohiks valimit üldistada ka nii, et iga viies vastutulija* on venemeelne molkus (näitajad erinevad regiooniti ka) – aga maailma tänases seisus ja EKRE hääletorude selliste väljaütlemiste järel ei ole ka nood jüngrid enam ohutud külaullikesed, kelle jauramise peale üks silm või kõrv kinni pigistada. Nad ohustavad otseselt Eesti iseseisvust.”
Millised väljaütlemised ja milline maailma seis, seda ei saa me kunagi teada, nii kaugele lugupeetava kirjanduslikud võimed ei ulatu. Milles seisneb Eesti iseseisvuse ohustamine? Siin ei aita muu kui natuke süsti ja tabletti. Aga sellised meie meie literaadid ja nende kommunistlik mõttemaailm kord juba on, kokkupuudet tegelikkusega ei maksa otsida. Luulud, ei muud.
Väikeste ja tühiste inimeste emotsionaalselt erutatud kiunumine ja hala, mille tegelik põhjus on kognitiivne dissonats ja tõsiasi, et arengud on kommunistidele ebasoodsad, peagi saab kultuuriministriks Sildnik, see on tänaseks juba täiesti kindel ja nende lustimisele suudlevate piidrite ja habemega naiste seltskonnas tehakse kiire lõpp.
Ja nüüd tuleb õhtu nael, suurinkvisiitor Berk avalikustab kommunistide vandenõu plaani, millega kutsutakse üles tsenseerima loovisikuid maailmavaate alusel. See tundub uskumatu, kõik see toimub nn demokraatlikus riigis ja pärast seda, kui asepresidendihärra Vance luges eurouroodidele sõnad peale, mõte selles, et kui meil pole ühiseid väärtusi, nagu sõna- ja usuvabadus, siis pole meil ka midagi koos kaitsta. Miks peaks normaalne inimene punainvisitsiooni eest surema? Osundan ülima rõõmu ja rahuloluga, vaenlane paljastas ennast ise:
“Ärgem eirakem ega talugem seda enam. Kui see on meie võimuses, ärgem laskem venemeelsel kontserti või lavastust teha, näitust kureerida, luuleõhtul esineda, plaati või raamatut välja anda, saades aplausi, mainelisa ja tasu nagu iga teinegi (“ta ju ikka andekas ka, hoiame kultuuri ja poliitika lahus ja igaühel on õigus oma arvamusele” jne). See on kultuuri ja inforuumi hügieeni küsimus. Millele me kandepinda loome, kui eirame esineja maailmavaadet?”
Kes pole kultuurpiidrite väärastunud sõnakasutusega kursis, siis ma tõlgin, neil tähendab “venemeelne” alati neid väheseid julgeid ja põhimõttekindlaid inimesi, kes ajavad eesti asja ning seisavad põhiseadusliku korra kaitsel. Lisan siia vürtsiks natuke juriidikat, põhiseadus ütleb nii: § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Kordan, kedagi ei või diskrimineerida poliitiliste või muude veendumuste tõttu. Berk, sa oled nüüd kohe päris kenasti plindris. Selle režiimi ajal sind muidugi ei vangistata, aga anna aega atra seada. See on siin üleskutse inimõiguste piiramisele, haiseb väga vastikult, kõik on salvestatud, kustutamine ja vingerdamine ei kergenda ränka karistust. Pealegi oled sa käesolevaga kahjustanud kirjanike liidu mainet, seda palun silmas pidada.
See, muide, ei ole ainult plaan tulevikuks, Berk kirjeldab Eesti Vabariigis juba ammu toimivaid kultuurimehhanisme ausalt, midagi varjamata. Meil on siin kõike, totaalset tsensuuri, tühistamist, kõikvõimalikku laimamist ja vaenamist nagu ka sõna otseses mõttes dissidentide näljutamist. See ebameeldiv isik on liidu osakonna esimehena saatnud mulle meili, millega annab teda, et ma ei saa raamatut liidu majas esitleda, kuna tegemist on pigem propaganda kui poeesia. Alatu laim.
Ma julgen väita, et kultuuriinkvisitsioon käib meil juba vähemalt 10 aastat. Mille muuga seletada halekoomilist asjaolu, et allakirjutanu kaks tosinat erinevat käsikirja ei ole kultuurkapitali toetust leidnud, kunagi oli seal Berkil käsi sees, aga ka muud ei ole palju paremad, tõsi nad ei ole nii avameelsed kui sm Vaher, aga ühed sadistid, eesti kultuuri hävitajad ja inkvisiitorid kõik.
Luban valijatele, et teen absoluutselt kõik endast sõltuva selleks, et lisaks meremiihalite püstitajatele, sundsüstijatele, sõjapropaganda tegijatele, korruptantidele ja kõikvõimalikele erinevatele mõjuagentidele saaksid teenitud karistuse ka kultuuriinkvisiitorid ja -parasiidid. EKRE on lahendus kõigile probleemidele, ka sinule, Berk.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 06.03.2025