Swedbank: Eesti eksport on läinud üha suuremasse langusesse

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul ei ole välisnõudluse paranemist veel lähiajal näha ning sealjuures tuleks arvestada, et konkurentsivõime tugev halvenemine võib hakata pidurdama eksportivate ettevõtete ja kogu majanduse taastumist ka siis, kui nõudlus paranema hakkab.

“Juulis süvenes ekspordilangus. Eesti päritolu kaupade eksport vähenes jooksevhindades aastases võrdluses 29 protsenti ja selle aasta esimese seitsme kuuga 16 protsenti. Eksport on läinud üha suuremasse langusesse, vaatamata ekspordihindade vähenemisele,” nentis Mertsina pressiteates.

Ta tõi välja, et juulis halvenes esialgsete arvestuste järgi ka ekspordimahtude seis ehk eksport, millest on inflatsiooni mõju välja arvatud. Nii on Eesti päritolu kaupade eksport langenud jooksevhindades kolme aasta taguse tasemele.

“Juulis tuli 60 protsenti langusest mineraalsete õlide väljaveo vähenemisest. Oluliselt mõjutas ka mobiilsideseadmete ekspordi kukkumine. Nende kahe kaubagrupi osakaal juulikuisest Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemisest oli juulis 78 protsenti ja aasta esimese seitsme kuu jooksul isegi 86 protsenti. Samas oleks isegi ilma nende kaupadeta eksport vähenenud,” märkis ökonomist.

Riikide järgi langes eksport Mertsina sõnul ühtlasemalt kui kaupade järgi. “Juulis kahanes eksport riikidest kõige rohkem USA-sse ja Kreekasse. Oluliselt vähenes väljavedu ka Põhjamaadesse ja Argentiinasse. USA-sse veeti vähem kommunikatsiooniseadmeid ja Kreekasse mineraalseid õlisid. Rootsist, Norrast ja Soomest kokku tuli ligi veerand Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemisest,” loetles ta ning lisas, et Rootsi juures on oluliseks põhjuseks sealse ehitus- ja kinnisvarasektori halvenenud olukord ja koos sellega ka nõrgenenud nõudlus. Samuti on mõjutanud Rootsi krooni nõrgenemine euro suhtes.

“Kui jätta välja koroonakriis, on Eesti tööstusettevõtete ootused kaupade väljaveo kohta langenud 2009. aasta majanduskriisi kõige madalamale tasemele. Tööstusettevõtete kindlustunde langus jätkub ja ligi kolmveerandi ettevõtete jaoks pidurdab vähene nõudlus nende äritegevust. Samuti on tööstusettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime välisturul oluliselt halvenenud ja see on langenud vähemalt viimase 20 aasta madalaimale tasemele,” lausus Mertsina.

Nõrk nõudlus ja üha halvem olukord ekspordisektoris ning ennekõike kaupade ekspordis ei mõjuta vaid tema sõnul eksportivaid ettevõtteid, vaid nendega seotud väärtusahela kaudu majandust laiemalt. “Eesti sisemajanduse koguprodukti langus näitas teises kvartalis küll tagasihoidlikku aeglustumist, kuid majandus on jätkuvalt nõrk. Majanduslangus suurendab küll töötute arvu, kuid tööhõive on suur. Nii ei tohiks töötusemäär tõusta murettekitava tasemeni,” prognoosis ökonomist. (BNS)