06.04.2022
Ehitussektor tundub kindlalt jalul seisvat. Pilt on illustratiivne.
Swedbank prognoosib oma värskes majandusväljavaates Eestile selleks aastaks 1,5-protsendist sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu, mida on võrreldes jaanuarikuise prognoosiga 2 protsendipunkti vähem.
2023. aasta majanduskasvu prognoosi langetas pank aga 1,2 protsendipunkti võrra 2 protsendile, selgub äsja avaldatud Swedbank Economic Outlookist.
Swedbank toob oma prognoosis välja, et ehkki sõda Ukrainas mõjutab Eesti majandust negatiivselt, siis pandeemiajärgne taastumine ja suhteliselt tagasihoidlik eksport Venemaale tõenäoliselt takistab majanduse kahanemist sel aastal. Samas nendib pank, et kvartalipõhiselt võib SKP tänavu langeda.
Tarbijahindade kasv kiireneb tänavu Swedbanki hinnangul mulluselt 4,6 protsendi tasemelt 10 protsendini, seda on 4 protsendipunkti rohkem kui veel aasta alguses arvati. Kusjuures suurem osa hinnakasvust saab olema seotud toiduainete, aga ka kommunaalteenuste ja transpordihindadega.
Majapidamiste ostujõud sel aastal väheneb, sest inflatsioon ületab tunduvalt nominaalpalga kasvu. Ent kodumajapidamiste säästud ja teisest pensionisambast välja võetud raha pehmendavad kõrge inflatsiooni lööki.
Järgmisel aastal aeglustub inflatsioon panga hinnangul aga 4,5 protsendile, jaanuarikuus prognoositi 2023. aasta tarbijahindade kasvuks veel 2,6 protsenti.
Töötus langeb tänavu prognoosi järgi 5,6 protsendile ning 2023. aastal 5,4 protsendile. Palgad kasvavad sel aastal keskmiselt 6,5 protsenti ja tuleval aastal 6 protsenti.
Eelmise nädala kolmapäeval avaldas oma majandusprognoosi ka Eesti Pank. Keskpanga hinnangul Eesti majandus tänavu aga veidi langeb – 0,4 protsenti püsihindades. SEB prognoosib Eesti selle aasta majanduskasvuks 0,6 protsenti. (BNS)