23.10.2018
Eestis suuri kasumeid teeniv Swedbank on ühtlasi homopank.
Teisipäeval teatas Swedbank Eesti, et nende üheksa kuu kasum ulatus 148,6 miljoni euroni, mis kasvas võrreldes 2017. aasta sama perioodiga 19 protsenti. Kohe tekib küsimus: kui palju saab Eesti riik võõrpanga poolt siin teenitud tulust omale? Vastust me juba teame…
Mõistagi peab iga pank kasumit teenima, sest see ongi panganduse alus ja kasum määrab ka panga usaldatavuse. Eestis aga on Lääne päritolu pangad, kindlustusfirmad ja kaubandusketid viinud oma kasumi siit välja – Reformierakonna ja Keskerakonna võimuloleku aegadel on valitsused keeldunud neid maksustamast, pannes maksu alla vaid dividendid. Väidetavalt on välisfirmad Eestist oma tegutsemisaastate jooksul sel moel välja viinud vähemalt 25 miljardit eurot meie raha, millest riik mingit arvestatavat tulu ei saanud. Eesti on nagu mingi Panama moodi maksuparadiis…
Välisinvestoreid on Eestis vaadeldud kui mingeid heategijaid ja pankureid kui Eesti edukuse nurgakive, ometigi on just viimased kõrgete intressidega pärssinud ettevõtluse arengut. Kehtiv tulumaksuseadus võimaldab seaduslikult siin tegutsevatel tütarettevõtetel laenata teenitud kasum maksuvabalt välismaal asuvatele emafirmadele. Valitsus ja Maksu- ja Tolliamet ei pea tulude kadumist maksuauguks, vaid loomulikuks rahade vooluks, kirjutab portaal OleTeadlik.
“Kas Eestis tegutsevad välisettevõtted peaksid saama laenude sildi all välismaa ema- ja Eesti tütarettevõtte vahel raha takistamatult liigutada – ilma et tekiks Eesti riiigi ees maksukohustust?” küsis Pealinn 2014. aastal ja tõi välja ka vastuse: “Laenu tagastamine ei ole käsitatav vara väljaviimisena,» seisab Riigikohtu otsuses must-valgel.”
“Teatavasti ei maksa ettevõtted ka Eestis teenitud kasumi pealt kohustuslikku tulumaksu. See on pakkunud rahvusvahelistele ettevõtetele võimalusi piiriülesteks manipulatsioonideks ja moonutanud majandustegevust ka riigi sees. Praegu puuduvad usutavad tõendid selle kohta, et meie süsteem oleks ühiskonnale majanduslikult efektiivsem võrreldes kõikide teiste riikidega, kus kehtib klassikaline kasumimaksusüsteem. Rahvusvaheliste ettevõtete puhul väidaksin, et meie tulumaksusüsteemis on lausa uuskolonialismi ilminguid,” kirjutas Tartu Ülikooli teadlane Viktor Trasberg mullu novembris ERR-i portaalis.
16 aasta jooksul on pangad Trasbergi hinnangul teeninud Eestis kokku 4 miljardit eurot kasumit ning on selle pealt maksnud 154 miljonit kasumimaksu. Pooltel vaadeldava perioodi aastatel pole üldse midagi makstud või siis jääb arvestuslik maksukoormus alla 1 protsendi. Kasumimaks tähendab, et kuna ettevõtted kasutavad riigi poolt rahastatavat infrastruktuuri, ettevalmistatud töötajaid ja õiguskaitset ning palju muud ettevõtluseks vajalikku, käsitletakse seda kui ettevõtete panustamist ühiskonda kompensatsioonina avaliku sektori pakutavate hüviste eest.
Tegelikult pole vist keegi veel puudutanud sellist käsitlust, mis küsiks – kas ja kui palju mõjutab selline pankade maksuvabadus Danske ja nüüd Nordea skandaalide taustal rahapesuvõimalusi, arvestades, et nad tegutsevad Eestis suhteliselt vabade kätega?
EKRE majandusprogrammis on kirjas: “Maksustame välisfirmade raha, mida praegu Eestist maksuvabalt välja viiakse” ja seda kavatsevad rahvuskonservatiivid ka läbi viia, vabastades maksudest vaid Eestisse reinvesteeritava raha. Laekuva tuluga saab EKRE juhitav või tema osalusega valitsus palju Eesti heaks ära teha.