11.06.2021
Karmi rändepoliitikat suunav immigratsiooniminister Mattias Tesfaye on ise Etioopia juurtega.
Hiljuti võttis Taani parlament vastu uue seaduse, mis võimaldab valitsusel deporteerida asüülitaotlejaid Euroopa Liidust väljapool asuvatesse riikidesse ja menetleda nende taotlusi seal.
Taani sotsiaaldemokraatide juhitud valitsuse uue seaduse eesmärgiks on vähendada alusetute asüülitaotluste esitamist, ent loomulikult on massimigratsiooni toetav leer seadust teravalt kritiseerinud. Ilmselt kardetakse muuhulgas, et mitmed teised EL-i riigid võivad Taanist eeskuju võtta.
Taani migratsioonipoliitika oli juba enne uut seadust üks Euroopa karmimaid, ühtlasi on Taani üks neist riikidest, mis näeb tõsist vaeva, et kaitsta kohalikke traditsioone ja väärtusi üha enam pealtungiva mitmekultuurilisuse, massilise immigratsiooni ja poliitilise islami eest.
3. juunil vastuvõetud migratsiooniseaduse muudatus (häältega 70-24) annab valitsusele õiguse sõlmida lepinguid EL-i mitte kuuluvate riikidega (nn kolmandate riikidega), et luua sinna asüülitaotluskeskused inimestele, kes soovivad asüüli Taanis.
Taani immigratsiooniminister Mattias Tesfaye – sotsiaaldemokraat ja Etioopiast Taani sisserännanud immigrandi poeg – ütles Financial Timesile, et Taani on leidnud juba mitu riiki, enamasti Aafrikas, mis võivad olla valmis avama sisserändajate vastuvõtukeskuseid.
Aprillis kirjutas Tesfaye alla vastastikkuse mõistmise memorandumile Ruandaga. „Taani soovib leida uusi ja jätkusuutlikke lahendusi praegustele rände- ja pagulasküsimustele, mis on seotud päritolu-, transiidi- ja sihtriikidega. Praegune varjupaigasüsteem on ebaõiglane ja ebaeetiline, innustades lapsi, naisi ja mehi alustama rändeteedel ohtlikke reise, samal ajal kui inimkaubitsejad teenivad selle pealt suuri summasid,” seisab memorandumis.
„Rändeprobleemide lahendamiseks on vaja leida uusi lahendusi, mis tuginevad terviklikul lähenemisviisil ja õiglasemal ning inimlikumal varjupaigasüsteemil. See hõlmab ebaseadusliku rände algpõhjuste käsitlemist, pagulastele parema kaitse pakkumist konfliktipiirkondades ning abi suurendamist vastuvõtjariikidele, päritolu- ja transiidiriikidele (rändeteedel), et parandada piirihaldust, tugevdada varjupaigasüsteemi ja võidelda inimkaubandusega.“
Massiimmigratsiooni pooldajaid on Taani uus seadus tõsiselt ärritanud. Euroopa Komisjon teatas, et „tunneb tõsist muret“ asüülitaotlejate deporteerimise pärast kolmandatesse riikidesse. ÜRO põgenikeagentuuri kõrge asevolinik Gillian Triggs hoiatas, et „selline tegevus kahjustab turvalisust ja kaitset otsivate inimeste õigusi, demoniseerib ja karistab neid ning seab ohtu hulgaliselt elusid“.
ÜRO põgenikeagentuuri kõneisik Shabia Mantoo lisas aga, et agentuur „seisab endiselt kindlalt vastu rahvuslikele initsiatiividele, millega deporteeritakse asüülitaotlejaid sunniviisiliselt teistesse riikidesse ning õõnestatakse pagulaste rahvusvahelise kaitse põhimõtteid“.
Intervjuus Euronewsile ütles Taani inimõiguste instituudi vanemteadur Nikolas Feith Tan, et Taani plaan toob endaga kaasa väga põhimõttelise muudatuse rahvusvahelises asüülisüsteemis. „Kuni praeguseni oli põgenike kaitse peamiselt territoriaalne. Kui inimene jõudis Taani, siis tuli Taanil hinnata, kas ta on põgenik või mitte ning vajadusel tagada talle kaitse. Uus seadus muudab territoriaalse asüüli põhimõtet.“ Tani sõnul ei ole uus seadus vastuolus rahvusvaheliste seadustega, kuid ilmselt tuleb olla valmis selleks, et vastuvõetud seaduse osas pöördutakse kaebustega kohtusse.
2019. aastal võimule tulnud Taani valitsus ja peaminister Mette Frederiksen on lisaks eelpool mainitud seadusele võtnud massilise migratsiooni vähendamiseks veel terve hulga meetmeid.
3. juunil 2021 võttis Taani parlament vastu seaduse, millega võib tühistada kriminaalsete grupeeringute liikmetel Taani kodakondsus. Taani justiitsministri Nick Hækkerupi sõnul on jõukude kuritegevus muutunud Taanis tavapäraseks. „Valitsuse eesmärk on tagada taanlastele turvaline igapäevaelu. Kui jõugud seda turvalisust rikuvad, siis peavad sellel olema ka tõsised tagajärjed,“ ütles Hækkerup.
26. mail 2021 võttis Taani parlament vastu seadus, mis annab valitsusele õiguse saata maalt sunniviisil välja eitava vastuse saanud asüülitaotlejad ja teised illegaalsed migrandid. Seadus lubab jälgida migrantide mobiiltelefone, et tõhustada väljasaatmisprotsessi. Seaduse eesmärk on lahendada olukord, kus migrantidele maksti riigist lahkumiseks 100 000 kuni 225 000 taani krooni, inimesed võtsid küll raha vastu, kuid riigist ei lahkunud. Mõned lahkusid, kuid tulid hiljem tagasi.
6. mail 2021 karmistas Taani valitsus kodakondsusseadust. Tulevikus ei ole varasema kriminaalkaristusega isikutel võimalik Taani kodakondsust saada. Immigratsiooni- või sotsiaalkindlustussüsteemi reegleid rikkunud isikutel tuleb kodakondsustaotluse esitamisega oodata kuus aastat. Lisaks peab taotlejal olema olnud kindel töökoht või oma ettevõte vähemalt kolm aastat ja kuus kuud taotluse esitamisele eelnenud nelja aasta jooksul.
Taani liberaalse partei kõneisik Morten Dahlini sõnul ei ole Taani kodakondsus mingi kingitus, vaid see tuleb välja teenida. „Inimesed, kelle me Taani vastu võtame peavad Taanist hoolima ja olema seaduskuulekad.“
17. mail 2021 esitas Taani valitsus hulga uusi ettepanekuid võitluseks „religioossete ja kultuuriliste paralleelühiskondade“ tekkimisega Taanis. 9. märtsil 2021 keelustati mošeede ehitamine välisriikide rahastusel. Samal päeval võeti häältega 96-0 vastu seadus, mis keelab Taanis alaealiste religioossed abielud ja sundabielud. Selliste abielude sõlmijaid võib karistada kuni kahe aastase vanglakaristusega ja Taanist väljasaatmisega.
31. augustil 2018 keelustati islami näokatte kandmine avalikes kohtades.
Taanis elab 5,8 miljonit inimest ja viimase viie aasta jooksul on seal esitatud igal aastal umbes 40 000 uut asüülitaotlust. Enamik taotlejatest on Aafrika, Aasia ja Lähis-Ida moslemiriikidest. Seega on Taanis tekkinud üsna suured Süüria, Türgi, Iraagi, Iraani, Pakistani, Afganistani, Liibanoni ja Somaalia immigrantide kogukonnad. Pew Research Centeri andmetel moodustavad moslemid Taani elanikkonnast umbes 5,5%. Sarnaste trendide jätkumisel on see protsent aastaks 2050 juba 16.
Allikas: Gatestone Institute