Taas üks kodanikualgatus — SA Koosloodus ostab annetuste toel metsi ja võtab kaitse alla

Kuigi Eesti valitsejad kiidavad kodanikuühiskonda, on nende tegevus alati pigem kodanikualgatusi peletav, kuid sellest hoolimata tekivad omaalgatuslikud ühendused, nagu tänavu märtsis loodud sihtasutus Koosloodus.

Selle organisatsiooni moodustasid vabatahtlikud loodussõbrad, kes on püstitatud pretensioonika eesmärgi — haarata oma tegevusse kuni sada tuhat inimest, kelle annetatud rahaga osta väärtuslikke metsamaid, teha neist riigi toel looduskaitselised paigad “igaveseks ajaks”, kuhu panna üles pesakaste ja istutada puid. Mõistagi on esmane taotlus ühendada keskkonnast hoolivad inimesed ja panna ühiskond rohkem loodust väärtustama.

Sihtasutuse  tegevus hakkab suuresti sõltuma annetajatest. Looduskaitseväärtuslike metsaalade hinnaks võib olla 5000 kuni 15 000 eurot hektari eest ja nende ostmiseks saavad inimesed annetada alates mistahes summa. Muret võib tekitada ka sobivate metsatükkide leidmine, kuid Soome analoogiline kogemus annab lootust, et mingeid arvestatavaid tulemusi ikka saadakse.

Kooslooduse aktivistid loodavad üritusse kaasata ka ettevõtjaid, kes oma majandusliku tegevuse tõttu tunnevad suuremat vastutust looduse säilimise eest. Esimese kahe nädala jooksul on annetajaid olnud alla saja. Praegu on alanud pesakastide ülespaneku kampaania.

Sihtasutuse üks asutajaid Jüri Kaljundi ütles, et nad ootavad pakkumisi metsaomanikelt, kes tahaksid, et nende omanduses olev püsi- või vääriselupaik, väga vana mets või muu puistu kaitse alla võetaks. “Väga suur hulk erametsaomanikke on ka väga loodussäästlikud ja loodusteadlikud, kes ei tee oma maadel sugugi ainult lageraideid,” usub ta.

Sihtasutus tegutseb vabatahtlikkuse toel ja kui see kunagi otsad kokku tõmbama peaks, antakse metsad üle mõnele teisele looduskaitseorganisatsioonile.