10.05.2019
Andrus Karnau EALL konverentsil.
Mõnda “asjatundjat” lugedes tekib küsimus – kas tegu on ühepajatoidu keetmisega, kuhu susatakse sisse kõik, mis vähegi sobib?
Just seda teeb Postimehes kolumnist Andrus Karnau, kes väidab alustuseks, et protestiparteid on varemgi valimisi võitnud (mõeldes EKRE-t). Ta võtab seejuures aluseks Res Publica, unustades siiski, et too erakond oli nn maailmavaateta õllesõprade moodustis (nagu ka Vabaerakond ja ilmselt ka Eesti 200), mis lagunes, sest peale võimusoovi polnud neil midagi muud ühist. EKRE-t ühendab tugev rahvuskonservatiivne maailmavaade.
Karnau väidab, et EKRE võitleb võidu pärast 2023. aastal. Muidugi võitleb, kuid praegu on tema käed-jalad täis hoopis võimuga kohanemise ja esmaste valimislubaduste täitmisega. Edasi aga laskub kolumnist luuludesse.
“Teine asjaolu, mis annab EKRE-le jõudu, on vastukaalu puudus. Reformierakond pigem flirdib EKRE-ga. Meenutagem Siim Kallase juttu, et 24. veebruari tõrvikurongkäiku võiks edaspidi korraldada presidendi kantselei. Sotsid on aga kaotanud pea. Ka sotsiaaldemokraatide uutes esimehekandidaatides pole näha sisu, millega minna vastu perekond Helme sirgjoonelisele populismile,” kirjutab Karnau.
Samumeie! Kogu poliitiline süsteem on töötanud EKRE vastu ja Karnau väidab, et vastukaalu ei ole. Täiesti jabur on jutt RE flirdist EKRE-ga – nii teravat vastuseisu pole kunagi kahe erakonna vahel olnud! Kui enne valimisi oligi tunnetatav mingi seltskond poliitoravaid, kes nägid tulevikku RE-Isamaa-EKRE valitsuses, siis Kaja Kallas on selle tiiva täiesti vait sundinud. Või on seda tema eest tehtud.
Uutel Uudistel pole hetkel andmeid, et keegi oleks soovitanud tõrvikurongkäiku tulevikus korraldada presidendi kantseleil, kuid ka see on jabur – tegu on ühe erakonna ja ühe ideoloogia, nimelt rahvuskonservatiivse, üritusega, ja muuta see sündmuseks, kus marsivad ka marufeministid ja LGBT, Kaljulaid ja Ossinovski, on ikka väga mõttetu. Siis oleks tegu globalistide tuleohtliku töllerdamisega.
Huvitav on see, et Karnau arvates polevat ühiskond lõhki, seda süstivat ühiskonna peadesse EKRE, ja tõestuseks toob ta selle, et meil polevat kollaste vestide moodi massirahutusi, mida olevat vaja maha rahustada. Kolumnist ei näe olulist lõhet – ühel pool eesti rahvuslus, rahvusriiklus, traditsiooniline heteroseksuaalne pere, massimigratsiooni tõrjumine, iseotsustamine, ning teisel pool homoagenda, LGBT, marufeminism, multikultuursus, avatus kõigile võõrastele, eestlase staatuse kinkimine, globalism. Tegelikult on see ehedaim väärtuste konflikt!
Ja muidugi Karnau magustoidu serveerimine: “EKRE väljendab uut poliitilist stiili – ebaviisakat, solvavat ja jõhkrat käitumislaadi. Nagu ütles üks EKRE fänn, siis teistsuguste vahenditega ei saaga uut Eestit ehitada.”
Kõigepealt: kes on see EKRE fänn? Kui Uued Uudised väidaksid, et üks RE fänn ütles, et Eesti tuleks muuta europrovintsiks ja üks sotside fänn ütles, et üldse Aaafrika provintsiks, siis mida ütleks Karnau ise selle jutu peale?
Karnau hoiatab selle eest, et ühiskond sattuvat ühe erakonna poliittehnoloogilisse lõksu. Huvitav, kui valitsust moodustaks RE ja tema viiks ühiskonna täielikku eurolojaalsesse globalismimaailma, kas see siis poleks poliittehnoloogiline lõks?
“Võimule pürgiv erakond lubab alati midagi enneolematut ja selle erakonna valijal on õigus seda uskuda. Aga see ei tähenda, et kogu ühiskond hakkab justkui kollektiivses hulluses viima ellu EKRE programmi, asudes rahustama, lõhet täitma ja otsima uusi väärtusi.”
Karnau, kas sa pole märganud, et EKRE-l on vaid 19 saadikut Riigikogus, 5 ministrikohta ja kogu sinumeelne ajakirjandus väitis, et EKRE polevat koalitsioonileppesse midagi olulist saanud? Kas sellest pole mitte liiga vähe, et “kollektiivset hullust” tekitada?
“Enamuse eest rääkimine on vaid üks populistide retoorikavõte.” Karnau kasutas aga ise tervet propagandaarsenalitäit retoorikat, ise seda märkamata.
Allikas: Postimees