Eesti on kliimavõitluses jõudnud sinnamaale, kus ühiskondlik elu kujundatakse vastavalt sellele ümber, kuid tagajärg võib tulla selline, nagu oli Nõukogude Liidus jõgede ümbersuunamisega.
Nii kirjutab BNS: “Tallinn on välja töötamas terviklikku lahendust Ristiku ja Härjapea tänava ümberehituseks, et muuta sealne linnaruum inimkeskseks ja sujuva liiklusega kohaks… /…/ …eesmärk on luua inimkeskne tänav, kus saavad ohutult ja iseseisvalt hakkama nii 8- kui 80-aastased ning kust saab sujuvalt ka läbi sõita,“ sõnas abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.”
Olgu eelnimetatud ristmikuga kuidas on, kuid Uutele Uudistele märku andnud inimesed on jahmunud sellest, kuidas seoses Tondi raudteeületuskoha renoveerimisega kujundatakse ümber Kotka tänav. “Seni oli tänav liikluseks ruumikas, kuid nüüd surutakse transport kahe kitsukesele rajale ning nende kõrval laiutavad kõnni- ja jalgrattateed,” kirjutab üks inimene.
Kõnealusel tänaval näeb tõesti autode väljatõrjumist ja ruumitegemist alternatiivsele “roheliiklusele”. Põhjamaine pika talvega linn kujundatakse seega jäädavalt ümber jalgrattalinnaks, kuigi kliimavõitlus kukub tõenäoliselt varsti kokku, sest selles pole midagi loogilist – ärarikutud liikluskorraldus aga jääb.
Tallinnat peavad sissesõitnud nagunii üheks Euroopa raskeima liiklusega linnaks, punaroheline linnavõim kavatseb selle veelgi suuremaks labürindiks teha. Täiesti eiratakse seda, et novembrist aprillini on linnas lumi, lörts, libedus ja miinuskraadid, mis ei pane eriti kedagi jalgratta või elektritõukerattaga sõitma.
Uued Uudised
Kotka tänav seni.