22.06.2016
Merike Martinson (vasakul)
Tallinna linnavalitsus algatas Narva maantee 129 ja 129b kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise, eesmärgiga rajada alale Tallinna uus haiglakompleks.
“Uue haiglakompleksi valmimisel ühinevad praegused linna keskhaiglad Tallinna Haiglaks,” ütles abilinnapea Merike Martinson (fotol vasakult teine) pressiteates.
Lasnamäe linnaosas asuva planeeritava maa-ala suurus on 27,52 hektarit. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on moodustada planeeritavale alale jäävate kinnistute piiride ja maakasutuse sihtotstarvete muutmise teel äri- ja elamumaa ning ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus kuni 8-korruseliste hoonete, sealhulgas haiglakompleksi ehitamiseks.
Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegi Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet. Detailplaneeringu koostamine on tingitud vajadusest rajada Tallinna uus haiglakompleks ning lisaks kompleksiga sobivaid ärihooneid ning (sotsiaal-)elamuid. Detailplaneeringu koostamise eest vastutab Tallinna linnaplaneerimise amet.
Tallinna Haigla ruumimaht on esialgsel hinnangul vahemikus 100 000 ruutmeetrit kuni 120 000 ruutmeetrit. Haigla projekti eeldatav maksumus on 400 miljonit eurot, sellest hoone ehitus 200-240 miljonit eurot, meditsiinitehnika ja sisustus ligikaudu 100 miljonit eurot, väliskommunikatsioonid, projekteerimine, projekti juhtimine ja muud kulud ligikaudu 60 miljonit eurot.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Põhja-Tallinna piirkonna juhi Urmas Espenbergi sõnul on tore, et ehitatakse uus suur ja moodne haigla, kuid kõik see tekitab paraku kahtluse, kas tegu pole mitte teatud keskerakondliku gigantomaania ja parteipropagandaga. “Esiteks olukorras kus toimub massiline arstide ja õdede äravool Eestist on raske arvata, kust võetakse vajalikul hulgal uue haigla personali, samuti tekitab küsitavusi megainvesteeringu rahaline kate. Kahtlane on ka teiste keskhaigalate liitmine ühte Lasnamäel paiknevasse hiigelkombinaati, samas kui inimesed on harjunud saama abi märksa lähemalt ja mugavamalt.” Suur, tsentraliseeritud ja hea pole alati sünanüümid. Ilmekas näide sarnasest priiskamisest on Lasnamäe Tondiraba Jäähall, mis jääb paljudele linlastele liiga kaugeks ja ei suuda ka suurinvesteeringut tagasi teenida. Iluuisu- ja muud trennid on kallid ja kui linn andekate laste sporditegevust ei toeta, pole mõtet ka uhkel kestal ehk jäähallil. Näiteid on veelgi, lisab Espenberg.
BNS/UU
FOTO: PM/Scanpix – Lindilõikamine on Keskerakonna lemmiktegevus, antud juhul oli tegu siiski asjaliku investeeringuga, Tallinna Kiirabijaam vajas hädasti renoveerimist