„Kuni üheksa inimest“. See on klassikaline propagandaväljend, mille taga peitub tahtlik hämarus. Kas viga sai üks inimene? Kolm? Või ikkagi üheksa? Või vähemalt 9? Avalikkus ei tohigi täpselt teada. Robotid on ohtlikud, aga kui ohtlikud, pole sinu asi. Fakt on see, et globalistide robotieksperiment lõppes seekord arvukate inimohvritega.
Esmaspäeva õhtul Tallinnas Luise ja Tehnika tänava ristmikul tormas Starshipi pakirobot punase fooritulega otse ülekäigurajale. Bussijuht pidurdas järsult, reisijad kukkusid ja said vigastada. Põrgumasin, mis põhjustas õnnetuse, põgenes sündmuskohalt. Vaevalt et see oli tehniline rike. Pigem oli tegu programmeeritud enesekaitseinstinktiga, mis sundis jama kokku keeranud küborgi põgenema.
Robotid on varemgi busse ramminud. 2020. aastal sõitis üks vaese mehe terminaator Mustamäel bussile külje pealt sisse. Mis on põhjus? Odav ja vilets tehnoloogia, mis ei suuda reaalajas õigesti otsustada? Liiga aeglane side? Või lihtsalt inimeste asendamise ideoloogia, mis peab inimest takistuseks „tuleviku“ teel?
Tehnoutoopial on alati hind. Kõige kõrgemat hinda maksavad laboririigid nagu Eesti, kus välismaised ettevõtted saavad oma kratte ja golemeid rahulikult katsetada.
Kes vastutab? Robot? See on naeruväärne. Loogikast lähtudes on süüdi Starship Technologies, kelle prioriteediks on kasum, mitte inimeste ohutus. Süüdi on ka Tallinna linnavalitsus, kes on lubanud need masinad kõnniteedele nagu mingisuguse kõrgtehnoloogilise paratamatuse.
See õnnetus peab raputama linnaametnikud ärkvele. Kõnniteed jalakäijatele! Elektritõukerattad, pakirobotid ja muu masinarämps kobigu sõiduteedele või ehitagu endale tunnelid. Nii edasi ei saa. Inimene ei tohi olla globaalsete tehnokraatide eksperimendi hääletu ohver, kellel lõpuks ei olegi enam linnaruumis kohta ega võimalust ühes tükis koju jõuda.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 29.10.2026