Haabersti hõberemmelga saaga on hakanud päevavalgele tooma uusi kahtlasi asjaolusid seoses kogu liiklussõlmega, mis heidavad tumedat varju Tallinna Keskkonnaametile.
Nordecon AS koos Tallinna ametiasutustega on üritanud Haabersti hõberemmelga juures lahti saada loodukaitsjatest, kes takistavad vana hõberemmelga maharaiumist. Nordecon AS pöördus lausa kaebusega politsei poole, et viimane looduskaitsjad puu alt minema ajaks.
Nüüdseks aga on selgunud mitmeid kummastavaid asjaolusid, mis pööravad halba valgusesse hoopis nii ehitustöövõtja Nordecon AS’i kui ka Tallinna linna ametkonnad.
Esiteks ei pea paika väide, et Haabersti hõberemmelga mahavõtmiseks on olemas kehtiv raieluba. Nimelt on raieloas puu diameeter valetatud umbes 40 sentimeetrit väiksemaks! Raieloal on puu diameetriks märgitud 105 cm, ent hõberemmelga tegelik läbimõõt on ca 145 cm. Seesugune asjaolu on tõstatanud küsimuse, kui tõene on antud Tallinna Keskonnameti poolt välja antud raieluba selles loetletud muude puude osas. Looduskaitsjad on tuvastanud, et Haabersti risti ümbruses on käinud hoolimatu lageraie, kus maha võetud puude hulk ületab praeguseks oluliselt raieloas märgitud koguseid.
Antud juhtumi valguses on alust uskuda, et tegemist pole kaugeltki mitte üksikjuhtumiga, vaid tegu võib olla välja kujunenud praktikaga Tallinnas, kus paber on vaid lollidele ning ehitajad teevad seda, mis tahavad ning ametkonnad lihtsalt pigistavad silma kinni.
Kummastav on seegi, et Tallinna Keskkonnaamet andis välja käskkirja, mitte hinnata Haabersti liiklussõlme projekti keskkonnamõjusid. Tallinna Keskkonnaameti 4.10.2016 käskkirjas nr 1-1/29 on põhjenduseks toodud, et projektiga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Samuti on käskkirjas öeldud, et projektiga ei kaasne loodus- ega kultuuriväärtuste kahjustamist. Haljastuse allprojektiga on ette nähtud puude ja põõsaste asendus- ja ümberistutused. Looduskaitsjate vaatlusandmete põhjal aga mingit taimestiku ümberistutamist ei täheldata, vaid toimub hoopis sulaselge lageraie.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi on oluline keskkonnamõju siis, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Ulatuslik lageraie Haabersti ristmiku ümbruses, eriti Rannamõisa teel, kus maha võeti põlispärnade ja kuuskede allee, kuigi uus tee tuleb hoopis teisele poole, ning ka plaanitav liiklussõlm ise on ilmselgelt selline, millega kaasnevad pöördumatud muutused. Seega tõstatab Tallinna Keskkonnaameti tegevus küsitavusi ja heidab ametile väga halba varju Haabersti ristis toimuvale loodusvaenulikule tegutsemisele. Veelgi enam süvendab seda asjaolu, et vaatamata päevavalgele tulnud probleemidele, pole Tallinna Keskkonnaamet asunud ette võtma mingeid samme, et loodust säästa vaid jääb pigem mulje, et on amet üritanud tähelepanu mujale juhtida ja keerutab vaid tolmu.
Eeltoodu valguses võib Tallinna Keskkonnaametis toimuv vajada sügavamat revideerimist ning seda mitte üksnes Haabersti liiklussõlme raames vaid palju ulatuslikumalt.
Hiljuti pidasid Riigiprokuratuur ja Kaitsepolitseiamet kahtlustatavana kinni abilinnapea Arvo Sarapuu võimaliku korruptsiooni tõttu prügiäris. Kahtlustuse kohaselt leppis Arvo Sarapuu talle lähedalseisva ATKO Grupi omanikeringi kuuluva mehega kokku, et ATKO Grupp AS ja selle tütarettevõtted osalevad Tallinna keskkonnaameti poolt avaldatud jäätmeveo teenuse riigihangetel variühingu kaudu. Selleks asutati variisiku kaudu OÜ Baltic Waste Management (BWM), mis allub majandustegevuse korraldamisel vahetult täna kahtlustuse saanud mehele, kes omakorda allub vahetult ATKO Grupp nõukogule.
Lisades Sarapuu juhtumi juurde veel kõik mitmed teised korruptsioonijuhtumid, võib öelda, et Tallinna ametkondades võib lokata süsteemne korruptsioon, millest ei pruugi paratamatult olla moel või teisel mõjutamata ka Tallinna Keskkonnaamet.
Mõned seonduvad videolood:
Raiumise mõju ja raieloa analüüs
Projekti 3D simulatsiooni võrdlus tegelikkusega
Olukord 16.06.2017
Majaelanike mured
Intervjuud Haabersti pajupuu juures
Vegard Kristoffer Emanuelsen kommenteerib olukorda