29.07.2020
Toidukuller polegi Bolti töötaja?
Suvi on valge aeg ja Tallinna linnavõim on seda kasutades kehtestanud tänavavalgustusele säästurežiimi. Kevadel lühendati välisvalgustuse põlemise välpa järgmise valemiga: 15. aprillist kuni 31. maini toimus sisselülitamine õhtuti 15 minutit hiljem, väljalülitamine hommikuti 15 minutit varem. 1. juunist kuni 31. juulini süttib valgus õhtuti 1 tund hiljem ja kustub hommikuti 1 tund varem ning 1. augustist kuni aasta lõpuni harrastatakse õhtul 15 minutit hilisemat tulede süütamist ja hommikul 15 minutit varasemat väljalülitamist. Selle lihtsa meetmega loodetakse säästa 300 000 eurot.
Avalike vahendite kokkuhoid on kiiduväärt ettevõtmine, ent kärpeplaane tehes tuleks hoolsamalt kaaluda, kas eesmärk ikka pühendab abinõu. Õhtud hakkavad juuli lõpus pimedaks kiskuma ja hilisem valgustuse sisselülitamine tekitab olukorra, mil hämarusse mähkunud linnatänavaid valgustavad üksnes autolaternad. Võib-olla mõnes väikelinnas poleks sellest lugu, ent Tallinna tihedas liikluses on need videvikuminutid äärmiselt ohtlikud. Viimastel päevadel olen korduvalt kogenud ärevust, kui pimedusest autolaternate valgusvihku ilmunud jalakäija säästmiseks tuleb sooritada äkkpidurdus. Selliseid närvesöövaid hetki on elanud läbi küllap igaüks, kel tarvis õhtul Tallinnas liigelda.
Kuna kokkuhoiust ajendet hämaraega on plaanis hoida jõus lausa aasta lõpuni, tekib paratamatult küsimus, kas 300 000 säästu õigustab inimeludega riskimist? Kindlasti on linna eelarves muid, märksa vähem linlaste elu ja tervist ohustavaid kokkuhoiuvõimalusi, kui valgustuse arvelt koonerdamine. Pigem võiks kaaluda sügis-talvisel ajal tänavavalgustuse varasemat sisselülitamist ja hilisemat kustutamist. Me ei pea elama poolpimedas kummituslinnas.
Tallinna kõnniteed on muutunud jalakäijatele ohtlikuks, sest seal kihutavad suurel kiirusel nii jalgrattad kui ka tõuksid. Linnal tuleks koos riigiga leida meetmed, kuidas teisi liiklejaid ohustavaid lenksusõltlasi ohjeldada. Jalgrattateede rajamisest üksi ei piisa, sest enamus rattureid lihtsalt ei järgi liiklusseaduse § 32 sätestatut, kus öeldakse, et jalgrattal on keelatud sõita kõnniteel, välja arvatud alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja jalgrattur, kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud. Millegipärast leiab suur osa jalgratturitest, et kõnniteel on mugavam ning peab seda piisavaks argumendiks seadusele sülitada. Linnavalitsus ja riik peavad tagama jalgratta kasutamisel korra ning tõrjuma riskipiiril kihutavad piloodid kõnniteedelt.
Eraldi tuleb tegeleda Wolti ja Bolti toidukulleritega, kellest enamus pärineb olematu liikluskultuuriga riikidest ning kes kimavad hoolimatult nii vanalinna jalakäijatetsoonis kui ka kesklinna kõnniteedel. Arrogantsed kullerisendid on veendunud oma eesõiguses ning rammivad teele jäävaid jalutajaid, sundides neid kabuhirmus kõrvale hüppama. Kohati meenutab Tallinn juba praegu mõnd kolmanda maailma linna, kus mõistlike liiklusreeglite asemel määrab nahaalsus ja jultumus. Selline juuniorterrorism tuleb lõpetada enne, kui saabuvad tõsisemad tagajärjed.
Ennetamaks suuremaid õnnetusi, tuleb võtta käsile ka eletritõukside laenutajad. Bolt peab vastutama, kui võimaldab oma sõidukite kasutajatel kõiki reegleid eirates kõnniteedel spurtida. Tänaseks on selge, et linna otsusest langetada tõukside kiirus 20 km/h ning kohustada neil liikuma inimeste läheduses jalakäijatega samas tempos, ei piisa. Reegleid ei peeta miskiks. Seni, kui puudub järelvalve ja ohjeldusmeetmed, pole tõuksijõugult midagi head loota.
Kiiremas korras tuleb võtta vastu liiklusseaduse muudatus, mis lõpetab tõukside määratlemise jalakäija abivahendina ning suunata need nobedad sõidukid jalgrattateele. Kõnniteel sõites peaksid tõuksid liikuma kiirusega mitte üle 5 km/h. Kui seda pole võimalik tagada, peab nende laenutamise lõpetama. Inimeste tervis ja ohutus on ühe eraettevõtte kasumist olulisemad.
Linnavõimul on mille üle mõtiskleda, sest heade algatustega, mida linlaste enamus ootab, ei tasu viivitada järgmise aasta valimisteni.
Vsevolod Jürgenson, Mustamäe Linnaosakogu liige