Tallinna olevik: arendajad pakuvad üha uusi kortereid, punaroheline linnavõim aga ehitab pealinna autode jaoks kinni

Pealinna punaroheline võimuliit tahab autod linnast välja tõrjuda ja muuta Tallinn Hồ Chí Minhi moodi väntava ja elektrilise liiklusega linnaks. Uusarendajad aga ehitavad linnas iga maalapi kortermaju ja Tallinna ümbruse elamurajoone täis. Huvitav, kas neid kontseptsioone on püütud ka ühendada või ajavadki ettevõtjad üht, ideoloogilised võimupoliitikud teist asja?

Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan kirjutab, et linnavalitsuse “kastimees” Pärtel-Peeter Pere on otsustanud muinasjutu ja pressiteate formaadid ühte sulatada. Ehk siis: “Reformierakonna seisukoht on nüüdsest, et peaks miljardite eurode eest kõiki Tallinna magistraale rekonstrueerima, et seal jääks autodele vaid üks sõidurada ning kullerid ja kaubavedajad peaksid hakkama edaspidi sõitma kastiratastega.”

Seega siis tahetakse Tallinn autodest puhtaks teha, kuid samas kerkib kortemaju nagu seeni. Kui autosid enam olla ei tohi ja linn neile kitsaks muudetakse, siis peaks lõppema ka parkimisvõimaluste loomine uute majade juurde. Kas aga ostjad, eriti välismaalased, tahavad uhkeid kortereid, mille üheks tulevikutingimuseks peaks saama see, kui ligidal on bussi-, trammi- või trollipeatus või jalgrattatee?

Kuna eestlased vaesuvad ja rohepööre ei lubagi enam jõukust, siis rikasteks korteriostjateks saavadki ehk ainult võõrad. Saksa rohelised ehk koliksid linna, kus autovõimalusi pole, aga kas ka insenerid, teadlased, IT-mehed ja teised, kellel on tööasjus vaja kiiresti erinevate paikade vahel, lepivad jalgrattateedega? Eriti naiivne oli hiljutine pakkumine, et diplomaadid võivad linnatranspordis tasuta sõita. Ülikonnas saadik sõitmas linnas asuvast saatkonnast Viimsi residentsi reedeõhtusel tipptunnil liiniga number 1? Või diplomaat nädalavahetuse alkoholist haisvas Kopli trammis?

Suured uusarendused kerkivad Tallinna lähistele ja inimesed käivad sealt linna tööle ning asju ajamas. Kui paljud tuleksid Tiskrest jalgrattaga või seikleksid ühistranspordiga Ülemiste, kesklinna ja Nõmme vahel, kui igale poole on asja? Tallinna puhul on oluline ka see, et see on põhjamaine linn kuudepikkuse külma-, lume-, lörtsi- ja libedusperioodiga. Jalgratast siis välja ei aja ja siis tuleb seista erinevates peatustes, oodates lõikava tuule käes transpordi saabumist.

Linna ümberehitajad lähtuvad sellest, et teised on samasugused rohepöörased nagu nemad, aga enamik ei ole. Inimesed ei lähtu igapäevategevuses Maa päästmisest. Kui linn ehitatakse kaasajal voorimeeste, rikšade ja tallasõtkujate asulaks, siis jookseb seal kõik peagi kokku. Aga ega maailmaparandajad ju kunagi tagajärgede peale mõtle, nad teevad revolutsiooni ära ja siis vaatavad, mis juhtuma hakkab. Karmimatel juhtudel pistavad kriitikud pokri, eriti kui vaenukõneseadus seda toetab.

Alustuseks peaks Tallinn tõesti arendajate käest ka küsima, et kas massilisse elamuehitusse on autode puudumine ka sisse kodeeritud. Kui on, siis peaks uusarenduste siltidel olema kirjas: “Maja hämmastavalt looduskaunis paigas, bussipeatus otse akna all ja kergliiklustee läheb majast mööda. Garaaži pole.”

Uued Uudised