16.12.2021
Keskerakonnast tühjaks jäänud kohtadele toimub juba maruline tormijooks.
Maailmas on see tavaline, et pealinnad ehk metropolid elavad teistsugust elu kui muu riik – ennekõike seetõttu, et need on ka rahvusriikides multikultuursemad, kivist keskkond tõmbab migrante rohkem kui maa.
Sama on ka Eesti pealinnas Tallinnas, kus on võimul venekeelsed ja -meelsed, kes lõid nüüd ühise toiduahela uusmarksistidega. Venekeelsus- ja meelsus all ei mõelda siin mitte otseselt Putini-meelsust, vaid just vene mentaliteedi levikut – sellist, millega valitsetakse ka näiteks Moskvat, Voroneži või Samaarat. Igatahes on pärast viimaseid kohalikke valimisi võim venekeelsete käes, eestlased on tõrjutud ka abilinnapeade kohalt.
Tallinn pole ainus omasugune – Londonis on linnapeaks Pakistani juurtega Sadiq Khan ning linna kerkivad mošeed, saabuvad üha uued migrandid islamofoobia on karistatav. Internatsionalistide ja globalistide kontrolli alla läinud linnad muutuvad põlisrahvale pikapeale võõraks.
Mõnikord öeldakse, et Jevgeni Ossinovski räägib puhast eesti keelt ja Mihhail Kõlvartis voolab eesti verd – sellest hoolimata esindavad mõlemad mitte eesti-, vaid venekeelset maailma, ning see määrab kõik. Tallinnas aga valitseb Keskerakond, kes toetub venekeelsetele ja see on pealinnas kinnistanud idapoolse mentaliteedi. Samal ajal kui Yana Toom räägib Brüsselis venekeelse elanikkonna ahistamisest, on need ka ilma vene parteideta võimu haaranud, läbi Keskerakonna – nagu moslemid Suurbritannias läbi Konservatiivse ja Leiboristliku partei.
Venekeelse kogukonna mentaliteet on igati teistsugune kui eestlastel – muuhulgas ei huvita neid eestluse ja rahvusriigi püsimine ega kindlustamine. Nad võivad eestlastesse hästi suhtuda, aga täiesti loomulikult mõtlevad nad nnekõike oma keele ja kultuuri turgutamisele. Heaks näiteks on see, et eestlastel on pealinn Tallinn, neile Tallin. Koos tehakse ehk pealinna elu-olu mingil moel paremaks, aga keeleliselt ehitatakse erinevaid linnu. Eestlaste maailmapilti ei mahu mošee Tallinnas, aga nagu selgus ühest linnavalitsuse tulevikuvisioonist, venekeelne kogukond arvestab sellega.
Praeguse Tallinna linnavalitsuse võimutsedes hakkab siin kindlasti tugevnema ka putinistlik vene kogukonna tiib, uue tuule saab tiibadesse “surematu polk” Jana Toom muutub veelgi estofoobiliselt ülbemaks ja Kristina Kallase poliitprojekti Eesti 200 näol saab venemeelsus veel ühe liitlase juurde.
Venemaa on tuntud oma korruptiivsuse poolest ja see on olemas ka venemeelste valitsetavas Tallinnas, kusjuures see ei pruugi alati olla korruptsioon sõna otseses mõttes, kus hõlma alt ulatatakse kinnine ümbrik, vaid just see, mida näeme linnavalitsuse haldusalal – soojadele ja tasuvatele kohtadele sokutatakse omi. Mida rohkem linnavõimu kohti saavad venelased, seda kiiremaks võimu venestumise protsess muutub ja koos sellega vähenevad demokraatlikud arengud. Juba praegu ei arvesta linnavalitsus kellegagi peale oma toiduahela.
Hiljuti kirjutati meedias sellest, kuidas Tallinnas ehitatakse kõikvõimalikud pinnad korterelamuid täis, kusjuures lammutatakse nii vanu nõukaaja elamuid kui ka vanemaid hooneid – ja üks kommentaator vihjas, et sama tegi ka kauaaegne Moskva linnapea Juri Lužkov, keda süüdistatakse ajalooliste Moskva elamukvartalite hävitamises, et teha ruumi rikastele mõeldud kortermajadele. Ka Tallinnas tehakse palju otsuseid just sellise mentaliteedi alusel. Mihhail Kõlvarti juhtimisel ei ehitata läänelikku linna, kus inimestel oleks lihtne elada, vaid Venemaa eelposti läänemaailmas.
UU