07.07.2021
Ando Tulvik
Meie eestlased oleme läbi aegade olnud maa – ja metsarahvas ning see on aidanud meil püsima jääda . See on pakkunud meile kaitset okupantide , nüüd migrantide ja kui soovite, siis ka koroona eest.
3 .mail tegid viis maaeluga seotud organisatsiooni pöördumise Eesti Vabariigi Valitsuse poole protestimaks järjest lisanduvate piirangute kehtestamise vastu maaelu traditsioonilistele tegevusaladele . Ajakirjanduses toodi see ära pealkirja all “Mõõt on täis ” Talupidajana ütleksin et see mõõt on juba ammu täis! Positiivset tulemust ei oota olukorras, kus maaeluministri ametikohal on juba teist korda inimene, kes eelmisel korral seakasvatajatelt lausa halvustava üüdnime pälvis. Valitsus ise aga tõstis minu andmetel 1. aprillist oma palka ja asus samas eelarvekärpeid kavandama.
Enamus Eesti taasiseseisvusaja valitsustest on maarahva poole tagumise poolega . Alguse tegi lahti Mart Laari nn “isamaaline ” valitsus, kes tollased piima- ja lihakombinaadid külma rahuga põllumeeste arvel pankrotti lasi minna, teatades rõõmsalt naeratades, et valitsus majandusse ei sekku. Sekkus küll ja kuidas veel! Eesti maaelule omaste peretalude massilise hävimise hinnaga. Talude taastamiseks tulid inimesed linnast maale tagasi. Siit algas aga vastupidine protsess – külade tühjenemine, siia ulatuvad ka tänase võõrtööjõu vajaduse juured . Euroopa Liiduga ühinemisel sai põllumajandusest toetuspõhine tootmisala . Algas maade kokkuost ja rentimine mujalt tulnud rahaga. Tootmise järsk kontsentreerumine järjest kitseneva omanikeringi kätte, sealhulgas väljastpoolt Eestit, mis mind eriti murelikuks teeb.
Maarahvalt võetakse järk – järgult ära tema ressursid: maa ja mets . Neil ei ole võimalik kaasa rääkida selles, kes külas põldu harib või metsa raiub ja sellest kasu saab. Tulu viiakse maalt välja. Ma ei tunne nostalgiat kunagi Eesti maaelus valdavaks olnud peretalude suhtes olukorras, kus tänaseks toodetakse üle 80 % põllumajandustoodangust nn suurtootjate poolt, kellest osa on ka peretalud. Oluline on, et omanik elab kohapeal. Meedias taevani kiidetud enampakkumise korras maa- ja metsa müük on Eesti julgeolekut kahjustav ja kuritegelik. Kohalikul rahval sinna reeglina asja ei ole, tean oma kogemustest.
2018.a. suvel avaldati “Maalehe” huumoriküljel Erki Evestuse pilapilt Eesti 200, mille sisuks oli: üks mets, üks põld, üks laut… ja üks eestlane. Seoses Eesti põllumajandusettevõtteid kokku ostnud Joakim Heleniuse liitumisel erakonnaga Eesti 200 omandas see pilt minu silmis senisest hoopis süngema värvingu.
Meil on vaja leida tasakaal põllumajandusliku tootmise ja külaelu sotsiaalse baasi vahel, et riigi territoorium oleks ühtlaselt asustatud.
Tänasel Eesti poliitilisel maastikul suudab seda vaid Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, viies ellu meie maaelu programmi seda uute lahendustega täiendades.
Ando Tulvik