14.06.2022
Mälestame varalahkunud, Reformierakonna poolt tapetud poliitilist kultuuri!
Tänasel leinapäeval mälestatakse 81 aasta möödumist juuniküüditamisest, ühtlasi heisati riigilipud leinalippudena. Kell 16 algab leinapäeva mälestustseremoonia Maarjamäel Eesti kommunismiohvrite memoriaali „Koduaias“, kus pärja asetavad teiste seas ka EKRE saadikud Riigikogus Anti Poolamets, Helle-Moonika Helme, Ruuben Kaalep.
Teisipäeva varahommikust hilisõhtuni meenutab Inimõiguste Instituudi algatusel Tallinnas Vabaduse väljakul avatud „Pisarate vagun” eesti luuletajate loomingu toel Nõukogude okupatsioonivõimude poliitterrorit, mille käigus jätsid kodud tuhanded ja hukkusid tuhanded eestimeelsed inimesed. Samuti meenutatakse virtuaalselt Eesti ohvitsere ja kaadrisõjaväelasi, kes arreteeriti 14. juunil üle kogu Eesti ja saadeti Venemaa sunnitöölaagritesse.
1941. aasta 14. juunil küüditasid Nõukogude repressiivorganid Eestist üle 9000 inimese. Küüditajate eesmärk oli Eestist välja viia omariikluse kandjad ja nende pereliikmed. Eeskätt kannatasid riigiametnikud, sõjaväelased, politseinikud, majandustegelased, jõukamad talupojad ja teised.
Küüditamine algas 14. juuni öösel kella üle Eesti. Küüditamisohvritele loeti ette määrus, mille alusel nad kuulutati kas arreteerituks või kodumaalt välja saadetuks, kuid mingit kohtuotsust selleks polnud. Kaasa lubati võtta kuni 100 kilogrammi asju.
Küüditatud koondati raudteejaamadesse haruteedel ootavate vagunite juurde. Perekonnad lahutati, mehed aeti ühte ja naised-lapsed teise vagunisse.
Rongid küüditatutega lahkusid Eestist 17. juunil ja suundusid valdavalt Siberisse. Vagunid meestega suunati valdavalt sunnitöölaagritesse. Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. Naised ja lapsed viidi asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastisse ning Altai ja Krasnojarski kraisse.