09.03.2020
Tänaseks on eestlased oma pealinna kaasaegseks linnaks ehitanud, kuid märtsipommitamise järel oli see lausvaremeis. Pilt on illustratiivne.
Esmaspäeval möödub 76 aastat Nõukogude lennuväe pommirünnakutest Eesti linnadele ning sel puhul helisevad kirikute kellad ja toimuvad mälestusüritused.
Narva linna purustamise järel 1944. aasta 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15–1 ja kell 3-6 kohale lennanud Nõukogude lennuvägi heitis Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.
Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil.
Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.
1989. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänava haljasalal Niguliste kiriku ümbruses.
Esmaspäeval kell 12 toimub mälestusteenistus pommitamisohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul. Hingepalvuse peab preester Justinus Kiviloo.
Kell 18–19 toimub mälestusteenistus Niguliste kirikus. Kell 19.15 hakkavad lööma Tallinna kirikute leinakellad. Harju tänava veeres süüdatakse mälestusküünlad. (BNS)