16.01.2024
Jefreitor Kallas
Peaminister Kaja Kallas ütles täna avaldatud intervjuus Times´ile, et „Kreml võib ohustada NATO piire juba kolme aasta pärast“. Kuid veel eile õhtupoole vastas Kallas riigikogu saalis Mart Helmele, kes juhtis tähelepanu Bildi artiklile, kus hoiatati et sõda võib laieneda Euroopas juba tänavu, et ta ei näe, nagu otsiks Venemaa konflikti NATOga.
Kallas: „Minu energia ongi sellele suunatud, et see sõda siin territooriumil ei puhkeks. Sellepärast me oleme teinud väga palju olulisi otsuseid, just selleks, et näidata, mida ukrainlased näiteks ütlevad ka, et näidake, kui valmis te olete vastu lööma koheselt. Ja me oleme. Me oleme suurendanud kaitsekulutusi 3,2%‑ni, me oleme läinud hangetesse, ostnud laskemoona, liitlased on siia toonud rohkem vägesid, liitlased on siia paigutanud eelpaigutatud võimeid. Just selleks, et me oleme liikunud sellelt heidutuskontseptsioonilt kaitsekontseptsioonile ehk meil ei ole enam seda nii-öelda okastraadipõhimõtet, vaid me oleme valmis kaitsma oma territooriumi esimesest momendist saadik. Mina ei ole seda Bildi lugenud, aga lihtsalt mulle tundub, et kes siin rohkem seda hirmu siis kütab. Me oleme selleks valmistunud, just selleks, et see kunagi tegelikult vajalikuks ei osutu, et me oleksime tugevad. Tegeleme sellega ka NATO tasandil, et kõik investeeriksid kaitsesse võimalikult palju. Aga meie andmed hetkel ei näita seda, et Venemaa otsiks konflikti NATO-ga.“
Kallas oli andnud selle intervjuu enne, kui ta parlamenti vastuseid andma tuli. Ja seal intervjuus ütleb ta, et Venemaa võib ikkagi seda konflikti otsida. „NATO liikmesriigid arutavad üha rohkem selle üle, kui kiiresti suudab Venemaa pärast Ukraina sõda taastada oma armee võimsuse. Üks Saksa dokument leiab, et see ajavahemik võib olla viis kuni üheksa aastat. Meie luure hinnangul on see kolm kuni viis aastat.“
Tulla riigikokku EKRE poliitikuid hurjutama hirmu kütmise eest ja valetada, et tema andmetel konflikti ohtu ei ole ajal, mil ta ise on välisajakirjandusele täpselt vastupidist juttu ajanud – see tekitab tõsiseid küsimusi, kuigi me peaks juba ammu olema harjunud tõigaga, et Kaja Kallast ei saa üheski episoodis tõsiselt võtta.
Ja mida ütleb kõige selle peale täna ametist lahkumisest teatanud vastuoluline kaitseväe ülem Martin Herem: „Tänased ohuhinnangud annavad alust arvata, et Eesti-vastast agressiooni ei toimu järgmise aasta või kahe jooksul.“
Samal ajal hurjutab valitsuskoalitsiooni kuuluva Eesti 200 “sõjandusekspert” Kalev Stoicescu Eesti Päevalehes, et “Eesti on järgmine” pidev korrutamine ei too meile head, vaid mõjub rusuvalt ja tekitab ärevust.
Kokkuvõttes on selle ümber ühelt poolt väga palju valet ja vassimist, kuid teiselt poolt totaalset peataolekut, otsustamatust ja segadust, mis kahjuks üheski asendis meie kindlustunnet ei tõsta.