Täna on kadripäev – palju õnne kõigile tublidele eesti Kadridele!

Täna on kadripäev, mil kadrid tulevad “pikka pilliroogu mööda” – ka Tallinnas võis täna hommikul näha isa või ema käe otsas lasteaeda sammuvaid ja tähtpäevale vastavalt riietatud Kadrisid.

Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse ande.16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, tuli alustada tubaste ketrus- ja käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks.

Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud eeskätt naisteks – selle päeva kombestik on väga mitmekesine.

Kadrisandis käimine algas ukse taga sissepalumislauluga. Pärast tuppa saamist teretati ja tutvustati ennast (kaugelt tulnud ikka räägivad, kust nad on saabunud), räägiti oma pere rännakutest ja seiklustest, lauldi kadrilaule, tantsiti, küsiti pere käest mõistatusi, kiusati lapsi ja neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge. Järgnes andide palumine ja selle järel lauluga tänamine ning õnnistamine.

Rahvakombeid ei saa mõistagi sunniga edasi kanda, seega jääb kadripäeva edasiviimine vanavanemate ja vanemate teha, et lapsed tahaksid ikkagi Marti ja Kadrit joosta, mitte kõrvitsasse küünlaid panna ning “pomm või komm” nõuda.

Tänasel päeval, mil Halloween lammutab Mardi ja Kadri kombeid ning sooline võrdõiguslikkus mehelikkust ja naiselikkust, on vanadest traditsioonidest lugupidamine tore ja hädavajalik. Kuigi hoolika järelemõtlemise peale peaks see ju ka sooneutraalidele ja ellgeebeeteelastele meeldima – mehed saavad ennast naisteks maskeerida… samas aga on tubased ketrus- ja käsitööd järsku sooline konstruktsioon… Aga nali naljaks.

Uued Uudised soovivad palju õnne kõigile eesti naistele, kelle nimeks Kadri, Katariina, Katrin või mingi teine sellest tuletatud nimi – ka rahvuskonservatiivide ridades on selliseid naisi palju. Head kadripäeva!