Tänane “liberaalne demokraatia” tähendab orkestreeritud võimupöördeid vabade valimiste asemel

Vabad valimised muutuvad läänelikus demokraatias üha enam vasakliberaalse leeri võimupööreteks, mis sarnanevad nendes riikides toimuvale, mida peetakse autoritaarseteks: Venemaa, Hiina, Türgi jne.

Eestlastele pole võimupööretest vaja rääkida, meil endalgi neid küllaga. Rahvuskonservatiivid tahtsid kord referendumiga kinnistada traditsionaalse mehe-naise abielu ja oli peaaegu kindel, et see läheb läbi. Homomeelsed jõud otsustasid seda takistada – algul hoiatas liberaalide ühendus ALDE valitsust juhtivat Keskerakonda, siis viis kaporatuur Porto Franco skandaali ettekäändel läbi võimupöörde ning kaks ALDE-parteid, Reformierakond ja kriminaalseks tehtud Keskerakond moodustasid uue valitsuse.

Teine võimupööre tehti Tallinnas ja seal sai tuntuks uus võimupöörde stiil – valime nii kaua, kui saame “õige” tulemuse. Oligarhi poeg ja globalist Jevgeni Ossinovski tuli kolm korda läbi pressida, enne kui ta paika saadi.

Võimupöörde klassika tuli Rumeeniast. Presidendivalimiste esimeses voorus võitis “paremäärmuslik” ehk siis rahvusmeelne kandidaat ja süvariigi kohtusüsteem tühistas ehmatusega valimised, väites, et neid olevat Venemaalt mõjutatud (see on tänapäeval uus liberaalne silt senise natsismi asemel). Siis tulid uued valimised, esimeses voorus võitis taas rahvusmeelne kandidaat, aga nüüd tehti asi ära teises voorus – pole võimalik, et rahvuslik kandidaat, kes sai esimeses voorus pisut üle 40 protsendi häältest, sai teises voorus 46%, ja esimeses voorus 20% saanud “euromeelne” kandidaat sai teises voorus 54%. Rahvusmeelse kandidaadi protest lükati kohe tagasi.

Brüsseli jäi varem vahele sellega, et üks Euroopa Komisjoni kõrge ametnik ütles Saksamaa valimiste kohta – kui AfD võidab, on neil olemas variant, kuidas immigratsioonivastased võimust eemal hoida. Vabad valimised on seega minevik, rahva tahe ei loe euronomenklatuurile enam midagi.

“Euroopalikku” võimupööret üritati teha ka Gruusia valimistel, kuid väljaspool euroliitu asuvas kandidaatriigis see ei õnnestunud, traditsiooniline ühiskond polnud veel homoagendast nakatunud, jutud valimiste võltsimisest ei saanud ametlikku kinnitust ja seal läks käiku uus relv – liberaalsete riikide ühissurve, et korraldataks uued, “õigete” tulemustega valimised. Selles grupis on ka Eesti, kelle välisminister Tsahkna käis isiklikult Gruusia valitsusvastaseid üles kihutamas.

Õiglaste valimistega on liberaalses ühiskonnas lõpp. Ainus võimalus on see, kui juhtub nii, nagu USA-s, kus vasakpoolsed lükati võimult ning kui õnnestub ka süvariik murda, siis valimiste võltsimiste väljakujunenud pseudoliberaalne süsteem enam ei tööta.

Uued Uudised