18.04.2021
Politsei erirühm Toompeal
Täna oleks olnud see päev, kui rahvas saanuks riigiasjades kaasa rääkida ning hääletada abielureferendumi poolt või vastu. Paraku korraldati kõik selleks, et seda ei juhtuks ning asi kulmineerus valitsusevahetusega ning tänaseks ka politsei erijõudude tänavale saatmisega rahumeelsete meeleavaldajate vastu.
Eelmise valitsuse ajal aasta alguses andsid tollased koalitsioonierakonnad Riigikogule üle eelnõu, et sel kevadel korraldada Eestis rahvahääletus abielu mõiste küsimuses.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Keskerakonna ja Isamaa eelnõu kohaselt toimunuks rahvahääletus 2021. aasta 18. aprillil ning hääletamissedelile oleks kantud küsimus „Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?“.
Eelnõu üleandja, EKRE Riigikogu fraktsiooni esimehe Siim Pohlaku sõnul on rahvahääletuse korraldamine kantud soovist demokraatlikult lahendada ühiskondlik patiseis püsiväärtuste hoidjate ja lammutajate vahel.
„Abielureferendumil saab rahvas anda juriidilist jõudu omava vastuse küsimusele, kas meie riik peaks kaasa minema üha häälekamate nõudmisetega anda homodele abielu- ja lapsendamisõigus või soovitakse näha abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna – nii, nagu see on lääne tsivilisatsioonis alati olnud,“ ütles Pohlak. „Eestis on huvigruppe ja erakondi, kes ei pea rahva arvamusega arvestamist antud küsimuses oluliseks. Meie seevastu leiame, et poliitikud ja erakonnad ei tohi nii põhimõttelistes väärtusküsimustes kodanike arvamust eirata. Rahvahääletus annab rahva arvamusele juriidilise jõu, millega poliitikud ja riigiametnikud peavad arvestama.“
Pohlak osutas, et rahvahääletus ei võta üheltki ühiskonnagrupilt ühtegi õigust ära. „Referendumi eesmärk on fikseerida kodanike kui kõrgeima põhiseadusliku võimu seisukoht küsimuses, milliseid sotsiaalseid suhteid peaks riik pidama seaduse tasandil kaitsmis- ja toetamisväärseks. Ülemaailmne kogemus näitab, et just nendes peredes, kus vanemad on tugevas abielus, sünnib keskmisest rohkem lapsi ja nad on keskmisest tervemad ja edukamad.“
Tegu olnuks esimese rahvahääletusega viimase 17 aasta jooksul. Selle õnnestumine näidanuks, kas Eesti on demokraatlik ühiskond ja kas meie rahval kui kõrgeimal võimukandjal on soov rääkida kaasa ühiskonna alusväärtuste ja oma tuleviku kujundamises.
Paraku sekkus sellesse süvariik ning nagu me kõik teame, siis kaitsepolitsei ja prokuratuuri koostöös korraldati nõiajaht, mis kulmineerus valitsusevahetuse ning koos sellega ka rahvaküsitluse ära jätmisega.
„Kui abielureferendumit poleks põhja lastud, oleksime täna saanud rahvana esimest korda 17 aasta jooksul langetada ise riigielu korraldamist puudutava otsuse. Selle asemel seisame aga silmitsi uue “liberaalse” valitsusega, mille siseministeeriumit kontrollib politsei ning mis kasutab jõustruktuure tema plaanidega mitte nõustuva rahva seas hirmu külvamiseks,“ kirjutas Varro Vooglaid.
„Abielureferendumi asemel saime “liberaalse” valitsuse ja selle korraldusel kodanikke hirmutava ja alla suruva politsei. Mis mind kurvastab või pigem põhimõttelisel tasandil häirib, on see, et väga paljudele kaaskodanikele ei lähe selline asjade seis mingilgi viisil korda. Kõik tundub olevat okei. Kui neid, kellega ma kõiki vaateid ei jaga, võetakse politsei poolt ilma seadusliku aluseta kinni, siis pole see minu asi. Põhiseadus kehtib minule ja minu kambajõmmidele, teiste osas alles vaatame ja kaalume,“ lisas Markus Järvi.
„Täna on see päev, kui pidi toimuma referendum. Seda ei tohtinud mingil juhul toimuda. Tööle läks nii üla- kui süvariik. Kodanikud said lõpptulemusena teada, mida tähendab suvariik,“ ironiseerib Anti Poolamets.
Üks on selge, uus (korruptsiooni)valitsus rahva häält kuulda ei võta ega taha, rahva meelsuse avaldusi aga kas naerdakse välja või saadetakse hirmutama tugevdatud politseijõud pluss valmistatakse ette erinevaid seadusi, et inimestele suukorvid pähe suruda