16.11.2023
Tõelist suveräänsust pole kummaski liidus.
Täna on Eesti taassünnipäev ehk möödub 35 aastat “Deklaratsioon” Eesti NSV suveräänsusest” vastuvõtmisest, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil. Ühtlasi võttis Ülemnõukogu vastu sellekohase põhiseaduse muudatuse Eesti NSV õigusaktide ülimuslikkusest NSV Liidu seaduste suhtes.
Tollal julges Eesti heita väljakutse suurele impeeriumile ning see sai kroonitud iseseisvuse taastamisega 1991. aastal. Tänaseks aga on käimas vastupidine protsess – Eesti on andnud suure osa oma suveräänsusest ära ja annab veelgi, ilmselt tasemeni, kus oleme taas ENSV, ainult et Euroopa Liidu liiduvabariik ja Brüsseli käsutada. Eesti seadused pole tänagi enam Brüsseli omade ees ülimuslikud, kuigi põhiseaduse järgi peaks olema – võim on juba kaaperdatud.
Alles neljapäeval oli Riigikogus menetluses “Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu (257 SE) esimene lugemine. Seda seadust nimetatakse avalikkuses juba koputamisseaduseks ning tegu on Brüsselist meile käsulauana saadetud direktiivi ellurakendamisega.
Justiitsminister Kalle Laanet ütles vastuseks Kalle Grünthali küsimusele Eesti sõltumatuse kohta: “Jah, täna, kus me oleme Euroopa Liidu liikmesriik, meile kohaldub täpselt samamoodi Euroopa Liidu õigus. Ja kui me 2019. aastal leppisime kokku Euroopa Liidus, et meil võetakse see direktiiv üle, siis me peame oma kokkuleppeid järgima.” Justiitsminister ise teatab, et me peame uue liidupealinna sõna kuulama, sest oleme andnud lojaalsusvande.
Kas me oleme suveräänsed? Praegu on ju menetlemises ka sõnavabadust piirav nn vihakõneseadus, mida on Eesti ühiskonnas laieldaselt kritiseeritud ja mitte ainult rahvuskonservatiivid, isegi juristid leiavad, et Eestis pole seda seadust vaja, sest senine karistusseadustik ajab niigi kõik kitsaskohad joonde – aga Euroopa Liit nõuab, et olgu tsensuuriseadus olla, kuigi Eesti põhiseadus ütleb, et “Tsensuuri ei ole”.
EKRE saadik Anti Poolamets ütles oma kõnes, et “meil on juba praegugi üle 50% seadusandlusest seotud föderaalse seadusandlusega ja te annate ainult kuuma alla. /…/ ,,,probleem on selles, et see on föderaalne seadusandlus, föderaalne õigussüsteem, mida jõuga istutatakse siia, täpselt nagu käomuna läheb pessa. /…/ See nimekiri on tohutu, millistes valdkondades see föderaalne pealekaebamisseadus meilt nõuab: riigihanked, finantsteenuste pärast pealekaebused, transpordi pealekaebused, keskkonna pealekaebused, tarbijakaitse pealekaebused, rahvatervise pealekaebused ja nii edasi.”
Hiljuti nõustus Eesti ka uue rändeleppega, mille kohaselt peab üle Vahemere tulnud illegaalid kas vastu võtma või nende ülalpidamise kinni maksma, kusjuures EL ei võta ette midagi tõhusat, et illegaalne ränne ja kuritegevust toitev inimkaubandus peatada. Kas keegi tõesti ei näe ega tunnista, et kuidas Eesti suveräänsus sulab nagu kevadine lumi?
Sageli väidetakse, et me ise delegeerivat osa suveräänsusest Euroopa Liidule. Isegi kui see õige oleks, siis lõpptulemus on sama – me pole enam päris suveräänsed. Aga üha enam kuuleb võimupoliitikutelt selgitusi: me peame selle seaduse vastu võtma, sest EL-i seadus nõuab nii. Algne Euroopa Ühendus, nüüdne Euroopa Liit oli siiski mõeldud riikide liidu, mitte liitriigina, milliseks teda praegu kujundatakse.
Täna võib valuga südames öelda: taassünnipäeval vaevleme taas suveräänsuspuudes. Aeg on sõltumatus tagasi võtta ja seda saab teha ka EL-ist lahkumata, lõpetades vaid sundföderaliseerimise.
Uued Uudised