Eesti ühiskonnas tundub olevat väga sügav lõhe riigivõimu ja kodanike vahel ning see on tingitud sellest, et võimurite sõnad ja teod lähevad väga lahku. Hea näide on Stark Logisticsi juhtum, kus üleöö selgus, et Ukrainat toetav “sõjaprintsess” on tegelikult osaline Vene-äris.
Ühiskonnauuringute instituudi tellimusel läbi viidud uuringust selgub, et valitsust usaldab 30 protsenti, ei usalda 66 protsenti ja neljal protsendil puudus arvamus. Riigikogu usaldas 30 protsenti, ei usalda 65 protsenti ja viiel protsendil puudus arvamus. Meediat usaldab 21 protsenti, ei usalda 63 protsenti ja kuuel protsendil puudus arvamus. Erakonnad pälvisid aga vaid 14 protsendi vastajate usalduse, neid ei usalda koguni 77 protsenti ja üheksal protsendil puudus arvamus.
Miks peaks valitsust usaldatama? Näide värsketest BNS-i uudistest: “Regionaalminister Madis Kallas märkis, et süvenev piirkondlik ebavõrdsus jätab osa Eesti inimesi olulistest teenustest ilma. Kallase sõnul on elu ja võimalused Eesti piirkondades jätkuvalt väga erinevad. Võimalused tööd teha, terviseteenuseid saada või ka ettevõtlust arendada on inimestele osades Eesti piirkondades väga keerulised, selgub hiljutisest raportist.”
Seda juttu räägib minister, kelle enda haldusalas on neid asju paremaks muuta. Ta on varem olnud ka pikalt Saaremaa vallavanem ja miks siis tema enda saar alles hiljuti tormiga pimedusse vajus? Aga minister halab kaasa, kui halb asi olevat – ei mingit vastutustunnet poliitikult, kes peaks juba midagi ära teinud olema. See on tänasele valitsusele omane vastutustundetus.
Järgmine BNS-i uudis: “Reformierakond tahab suunata Tallinna meediakuludeks mõeldud miljonid peredele.” Oravad on Tallinnas opositsioonis, seetõttu nad jaotavadki sõnades miljoneid, samas kui riiklikul tasemel ja peaministriparteina võimul olles võtsid nad peredelt hoopis raha ära. Võib täiesti kindlalt eeldada, et kui nad oleks Tallinnas võimul, siis oleks sealgi pered paljaks kooritud.
Kolmas uudis: “Peaminister Kaja Kallas ütles kolmapäeva õhtul Brüsselis Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani tippkohtumisel, et Eesti toetab Lääne-Balkani riikide liitumist EL-iga.” Jällegi esineb peaminister kogu Eesti nimel, pidades ennast riigiks – absoluutsele enamusele Eesti inimestest on ilmselt uudiseks see, et nad tahvat üsna korruptiivseid riike EL-i.
Seejuures on Kaja Kallas varem teatanud, et “Ukraina ühinemisel Euroopa Liiduga on Eesti valmis eurorahast loobuma, ütles peaminister Kaja Kallas Financial Timesi vahendusel. Kallas nõuab, et liit alustaks tööd eelarve uuendamisega, et valmistuda võimalikuks laienemiseks.” (Delfi). Jällegi loobus Kaja Kallas ühiskonna teadmata eurorahadest.
Pole siis ime, et Kaja Kallase tagasiastumist nõuab juba 71 protsenti Eesti inimestest ja valitsust ei usalda 66 protsenti.
Uued Uudised