Tankiroomikud ees, sanktsioonid taga

Sotsiaalmeedias avaldavad mitmed inimesed nördimust selle üle, et vastus Venemaa rünnakule viibib, samas kui Ukrainas käib täiemahuline sõda.

Nii leiab uudistest jutte sellest, et Euroopa Nõukogu “kavatseb” arutada, kas kehtestada Venemaale sanktsioone, EL-i ja NATO asjapulgad kavatsevad koguneda teisel sõjapäeval, kui venelased on juba Tšernobõli hõivanud, sanktsioone alles hakatakse arutama ja kehtestama (miks ei võinud vastavad paketid juba valmis olla) ja nii edasi. Kõik see ju mõjutab Vene sõjamasina väga vähe ja kui, siis alles tulevikus.

Silma paistab, et kiire tõhusate sanktsioonide kehtestaja ei olnud mitte EL, vaid Brexiti-Suurbritannia. Mõnedki sanktsioonid, eriti Vene pankade vastu, tunduvad asjalikud, aga venitamine käib kogu Läänes. Välja pakutud Venemaa eemaldamine maksesüsteemist SWIFT jääb võimaluseks, nagu ütles Biden – mitte ei rakendu.

Nii jääbki üle nõustuda Jüri Toomepuu arvamusega, et kui sanktsioonid hakkavad Venemaad mõjutama, on nad Ukraina juba vallutanud.

Ukraina president Zelenskõi ütleb, et Lääs, kes lubas neile NATO liikmelisust, on nad hüljanud. Seda võis välja lugeda ka peasekretär Stoltenbergi neljapäevasest jutust, et allianss Ukraina pärast sõdima ei hakka. Aga ega ta olegi eriti võimeline: Saksa maavägede ülem Alfons Mais kirjutas LinkedInis: “Võimalused, mida me saame poliitikutele (NATO) toetuseks pakkuda, on äärmiselt piiratud. Bundeswehr “on sama hästi kui paljas”.

Endine kaitseminister Annegret Kramp-Karrenbauer lisas, et “Pärast Gruusiat, Krimmi ja Donbassi ei ole me ikka valmis tegema midagi, mis Putinit tegelikult heidutaks.” Kõike seda on korraldanud endine kantsler Angela Merkel, kes väärib kohtu alla andmist vähemalt kolmes asjas: kutse eest massimigratsioonile 2015. aastal, mis uputas Euroopa võõraste alla; Nord Stream 2 gaasijuhtme lubamise eest ja Bundeswehri lahinguvõimetuks muutmise eest.

Uudistes näeb, kuidas tund-tunnilt lisanduvad uued sanktsioonid, aga tundub, et nende mõju jääbki piiratuks, samas kui Vene vägede edasitungi ei piira peale Ukraina armee miski. Demokraatia kantsil Läänel kipuvad Münchenid, Teheranid, Jaltad ja muud kokkuleplaslikud asjad kuhjuma, agressoreid aga see vaid õhutab uutele tegudele.

Jüri Kukk, toimetaja