26.11.2018
Palju erinevad need antifad provokaator Indrek Tarandist?
Esmaspäeval Macroni ja enese imetleja Indrek Tarandi ning sotside poolt korraldatud provokatsiooni juuri tuleb otsida Euroopas nii levinud Antifa praktikast – see on tüüpiline vasakäärmuslastest antifade tülinorimine rahvaalgatuse vastu, et seda hirmsa sündmusena näidata.
Lääne-Euroopas vasakäärmuslased just nii tegutsevadki – mingil parempoolsete üritusel korraldatakse kähmlusi, et heita varju kogu ettevõtmisele. Esmaspäevane Toompea konflikt oli teadlikult tekitatud – ilmselt valmistuti selleks kogu nädalavahetuse.
Oli teada, et tegu on EKRE üritusega rändepakti vastu ja siis tulevad kõige suuremad hukatusleppe toetajad sotsid ning nõuavad endale ette teatamata sõnaõigust – nad teadsid, et neil ei lubata üritust enda eesmärkide tutvustamiseks kaaperdada, ja lootsidki selle kaudu provokatsiooni algatada! Ja miks Euroopa Parlamendi liige üldse käitub nii väljakutsuvalt ja agressiivselt?
“Sotside kahepalgelisus rüseluse tekitamisel ja hilisemal hukkamõistmisel on meile vastuvõetamatu,” ütles EKRE esimees Mart Helme. “Me ei kiida vägivalda mingil juhul heaks ja Indrek Tarandi korraldatud provokatsioon jääb sotside südametunnistusele.”
Minevikku naastes tuleb meenutada, et ka eelmise vabariigi päevil käisid sotsid vapside koosolekutel provotseerimas ja lõpuks tuli vabadussõjalastel omad vahimehed üritusi kaitsma panna. “Kas Toompeal toimunud provokatsiooniga tahetakse teha algust 1934. aasta “vaikiva ajastu” kehtestamisele?” küsib Mart Helme.
Tarandi tegu oli ilmselgelt ettevalmistatud sigadus, et meeleavalduse tegelikult eesmärgilt tähelepanu eemale viia. Sellega on kaasa läinud ka peavoolumeedia, kes räägib ainult Tarandi väidetavast peksmisest, et avalikkuse tähelepanu rändepakti läbisurumiselt eemale juhtida.
Tõenäoliselt lepiti see provokatsioon eelnevalt Mikseri, Ossinovski, Vakra ja teiste sotside poolt eelnevalt kokku. Ilmselgelt on eesmärk tõestada seda, mida ütles peaministri büroo juhataja Tanel Kiik: “vägivaldne marurahvuslus on Eestile suurim oht” – seda valesõnumit taheti kogu ühiskonnale välja saata!
Aga nagu arvata võiski, tõttas “progressiivne maailm” provokaator Indrek Tarandile appi ja teiste seas teeb seda peaminister Jüri Ratas. Ratas mõistis hukka igasuguse vägivalla oma seisukohtade kaitsmisel ning oponentide ründamisel, vahendab BNS. “Paraku nägime tänasel EKRE meeleavaldusel, et korraldajad seda ei suutnud või ei soovinud. Meil tuleb seista vägivallale ja ühiskonna lõhestamisele otsustavalt vastu. Peame suutma oma sajaaastases väärikas riigis ka kõige keerulisemaid küsimusi läbi rääkida argumenteeritult ja rahumeelselt,” kirjutas Ratas. Urmas Sutrop aga on Delfis kirjutanud lausa EKRE rünnakrühmlastest.
Peaminister võiks vaadata Postimehe veebis ilmunud videot, millelt on näha, kuidas Tarand trügib jõuga kõnepulti ja haarab vägivaldselt mikrofoni, hiljem selle purustades. Tema takistamisel sai viga ka helitehnik. Ilmselgelt soovis Tarand, et ürituse diskrediteerimiseks läheksid sotside reetlikkuse suhtes vihased inimesed tema kallale ja ta saaks rääkida vägivallast EKRE miitingul. EKRE nõuniku Urmas Espenbergi kui ürituse juhataja käitumine oli igati korrektne.
“Indrek Tarandi suhtes tuleks alustada kriminaalmenetlust, sest karistusseadustiku kohaselt on seaduslikult korraldatud avaliku koosoleku takistamine keelatud ning selle eest võib karistada kuni üheaastase vangistusega,” soovitab jurist Varro Vooglaid. Nimelt ütleb karistusseadustiku § 158 sõnaselgelt, et “seaduslikult korraldatud avaliku koosoleku takistamise […] eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.”
Põhiseaduse §-s 47 ja Euroopa nimõiguste konventsiooni artiklis 11 sätestatud kodanike õigus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada on demokraatliku ühiskonna üks nurgakividest ja sellesse sekkumist ei või käsitleda kergekäeliselt. Riigi põhiseaduslikuks kohustuseks on tagada võimalus teostada seda õigust ilma vaenulike isikute vahelesegamiseta.
Indrek Tarand on ennast reklaaminud Macroni toetajana – praegu Prantsusmaal toimuvad massimeeleavaldused presidendi vastu näitavad, et selliste tegelaste poliitiline tegevus viibki rahva vastupanuni.